Krahvinna Liidia vigu, poega kes ei olnud enam nii nägus. Annat valdas pettumus." Minnes mõneks päevaks oma elukeskkonnast mujale keskkonda, nähakse tagasitulles paljusid asju teise pilguga, paljude inimeste suhtumine ja maailmavaade muutub. Näiteks hakatakse nägema häid sõpru nende vigadega või oma vana maja, mis varem ei tundunudki nii vana, vajab nüüd hädasti remonti. Raamatus on ka ebaloogilise mõttega lauseid. Kui täit tähelepanu lause mõttele ei pööraks, ei saaks vastukajadest arugi. Näiteks on raamatus lause: ,,Armastab? Kui ta poleks kuulnud, et armastus on olemas, siis ta poleks kunagi seda sõna kasutanud". Kui ei ole olemas sõna ,,armastus" ei saaks keegi seda kasutada. Sõna ,,armastus" asemel oleks mõeldud mingi muu väljend tunnete avaldamiseks. Kui ei ole olemas sõna, ei ole võimalik seda ka kasutada. ,, .. Me oleme kõik loodud selleks, et piinelda, ja et me kõik teame seda ja leiutame aina abinõusid, et ennast petta. .
Romaani "Seitsmes rahukevad" (1985) ainestik pärineb 1950. aastate alguse Eesti külast, tema enda lapsepõlvemälestustest. Peategelaseks on 4-5aastane laps, kelle kaudu edastatakse ajastu kriitikat: vaesus, 170 000 hektarit peremeheta maad, kurjus, viletsus, hirm. Küüditatute talud seisavad tühjalt, metsades varjavad end metsavennad. Romaan "Ajaloo ilu" räägib 1968. a Tsehhoslovakkia sündmustest, nende vastukajadest Nõukogude Liidu noorte loovisiksuste hulgas. DORIS KAREVA ( 28. XII 1958 ) 33 Sündinud Tallinnas helilooja Hillar Kareva tütrena. Õppis inglise filoloogiat Tartu ülikoolis, sel ajal hakkas suhtlema dissidentlike ringkondadega, mistõttu tekkis probleeme õppetöö jätkamisega. Lõpetas 1983. a kaugõppes. Oli kultuurilehe
– Ed. by K. Gabbard. Jazz among the discourses. Durham and London: Duke University Press. KERGE muusa. – Ringhääling. Eesti Ringhäälingu Almanahh. Koost. R. Tohver. Tallinn, 1944, 29–30. KERMIK, H. 1983. Ullo Toomi kaerajaanist tantsupeoni. Tallinn: Eesti Raamat. KIILASPEA, A. 1975. Puhkpillimuusika. – Eesti Muusika II. Koost. A. Vahter. Tallinn: Eesti Raamat, 460–478. KIKERPUU, K. 2006. Jazzharmoonia. Tallinn: Pakett. KIRME, M. 1995. = Maris Männik 1995. Eesti muusika vastukajadest Soomes 1920.–30. aastail. – Eesti kultuuriloost 20. sajandi esimesel poolel. Tallinna Pedagoogikaülikooli Toimetised A 3 Humaniora. Toim. Kaalu Kirme, Helgi Vihma, Maris Männik. Tallinna Pedagoogikaülikool, 153–165. 131 KIRME, M. 2006. = Maris Männik-Kirme. 2006. Music Criticism as a History of Music Reception: Estonian Music in Finland Before 1940. – Musical Work: Boundaries and Interpretations
annaabi.ee 
