3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni Suveräänsusmõiste kujunemine: Kontekst: Euroopa kodusõjad Prantsusmaa: ususõjad katoliiklaste ja protestantide (hugenottide) vahel (u 1562-98) Inglismaa: kodusõda kuninga ja parlamendi vahel (1642-49). Tüli võimupiiride üle. 1649 Charles I hukkamine (regitsiid) o Kodusõdade alus: rahvasuveräänsuse ideoloogia o Prantsusmaal: hugenottide vastuhakuteooriad. Võim kuulub rahvale ning see on valitsejatele ainult delegeeritud või "laenatud". Võib tagasi võtta (kui monarhist saab türann) o Inglismaal: parlament kehastab rahva suveräänsust 12 o "Kontrrevolutsiooniline" suund: igasugune vastuhakk on põhimõtteliselt lubamatu. Mitte rahvas ei ole suverään, vaid riik! Kesksed mõtlejad: Jean
1649 Charles I hukkamine (regitsiid) Võim on relatiivne (sõltub teiste suurusest) Rahvasuveräänsuse ideoloogia Seega ainus vahend säilimiseks – ekspansioon Kodusõdade alus: rahvasuveräänsuse ideoloogia Mõiste “riik” tekkimine Prantsusmaal: hugenottide vastuhakuteooriad. Võim kuulub rahvale ning see Partikularismi tingimustes 16. sajandil segadus: on valitsejatele ainult delegeeritud. Võib tagasi võtta (kui türannia) monarhiad; Inglismaal: parlament kehastab rahva suveräänsust
Tüli võimupiiride üle. 1649 Charles I hukkamine (regitsiid). Kuulutati välja vabariik. Dualismi põhimõte ei töötanud enam, mõlemad pooled (kuningas ja esinduskogu) ei suutnud toimida harmooniliselt. Tekkis küsimus, kelle peaks olema ülim võim? Rahval. Rahvasuveräänsuse ideoloogia Töötasid välja hugenotid kodusõja tingimustes. · Kodusõdade alus: rahvasuveräänsuse ideoloogia · Prantsusmaal: hugenottide vastuhakuteooriad. Võim kuulub rahvale ning see on valitsejatele ainult delegeeritud või "laenatud". Võib tagasi võtta (kui monarhist saab türann). · Inglismaal: parlament kehastab rahva suveräänsust · "Kontrrevolutsiooniline" suund: igasugune vastuhakk on põhimõtteliselt lubamatu. Mitte rahvas ei ole suverään, vaid riik! Kesksed mõtlejad: Jean Bodin ja Thomas Hobbes Jean Bodin (153096)
annaabi.ee 
