NSVL alustas 30. novembril 1939 Soome vastu Talvesõda. Sõda lõppes sellega, et Soome pidi 12. märtsil 1940 sõlmitud rahulepinguga loovutama NSVL'le Karjala maakitsuse, kuid olulisem on, et Soome iseseisvus jäi püsima. Ühe Eesti alternatiivina saab võtta sõjalist vastupanu. Eesti üksi poleks seda küll suutnud, kuid vastastiku abistamise lepingu nõue esitati ka Lätile ja Leedule, seega Balti riikide jõud kokku võttes ja koostööd silmas pidades oleks vastuhakul palju märkimisväärsem sõjaline jõud olnud. Küll jääb selle tagajärg, iseseisvumine, rahvuste hävimine või hoopis midagi muud, igaühe enda oletada. Teise alternatiivina oleks saanud pöörduda Rahvasteliidu poole, aga kuna poliitiliselt oli liit nõrk ja sõjalist abi sealt oodata polnud, siis seda ei tehtud. Vaatamata mainitule Soome seda tegi ja moraalne toetus õigustas soomlaste tegutsemisviisi. Vastupidiselt kuulutasid Balti
"mustasaja" vastu väljaastumiseks kogunenud Vigala ja Velise talumehi, kellest 5 said kohapeal surma ja 10 raskesti haavata 24. detsembril 1905 saabus Kroonlinnast karistuspataljon Hans William von Ferseni juhtimisel, pataljoni esimene salk peatus Koila mõisas, teine aga Valtu mõisas. Kohalikelt ametnikelt laekunud andmete alusel saadeti Valtu naabermõisa kinni pidama kohalikku rahutuste organisaatorit ja agitaatorit Mart Laurimani, viimase kinnipidamisel tema ja ta kaaslaste vastuhakul toimunud tulevahetuses hukkus 8 talupoega ja sai haavata 1 sõjaväelane[7]. Koeru vallas, Vaali külas, arreteerisid karistussalklased pärast Palso talule avatud püssituld, mis sundinud sealseid inimesi koguni ahjus varjuma, Mart ja Voldemar Jürmani, kes koos rätsepmeister Anton Schultsi, ja Johan Stammiga samal päeval maha lasti. Paar kuud varem olevat mehed mõisa küljest omavoliliselt tagasi mõõtnud Tasu talu maa, et see soovijatele välja jagada
14. Raharendile üleminek suunas talud turumajandusele ja tõi tingimused talude päriseksostmiseks. Oluliseks sissetulekuks sai linakasvatus. 15. Mahtra sõda eesti talupoegade ja sakslaste vahel 14. juuni 1858 a. kuulutati välja talurahvaseadus, milles talupojad olid lootnud loomusrendi kaotamist. 18 mõisa talupojad keeldusid abirahast, . Mahtrasse tuli karistussalk mahtralased otsustasis mitte lasta ennast peksta ning kutsusid naaberkülade talupojad appi. Talupojad jäid vastuhakul alla ning neid karistati peksmisega. 16. 1863 a. kehtestati uus passiseadus. Talurahvas sai keisririigi ulatuses täieliku liikumisvabaduse. Kümned tuhanded eestlased asusid elama Valgamaale, Krimmi, Kaukaasiasse ning mujale. Enamasti siiski Eesti vahetusse lähedusse. 17. 21 -22 aprill 1802 VENESTAMISE AEG 1. Millal asus troonile Aleksander III? 2. Manasseini revisjon. 3. Venestuse algus, poliitilised ümberkorraldused. 4. Venestus hariduses. 5
annaabi.ee 
