Menetluskulud kannab menetluse algatamist või muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik; isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega; isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel, vastavalt TsMS § 146 toodule. 7.1. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. 7.1.1. Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vaba- riigile tasutav rahasumma ning seda tuleb tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseis- va nõudega kolmanda isiku hagilt; avalduselt hagita menetluses ja kohtu omal algatusel tehtud toimingult; apellatsioonkaebuselt ja ringkonnakohtule esitata- valt määruskaebuselt, vastavalt TsMS § 139 toodule. 7.1.2. Asja läbivaatamiskulud on tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud; dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud; vaatluse kulud, muu hulgas sellega seotud vajalikud kohtu sõidukulud jm, vastavalt TsMS § 143. 7.1.3
5. Menetluskulud mõiste ,liigid. Millest sõltub summa suurus. Menetluskulud on tsiviilkohtumenetluses seadusega kehtestatud rahalised maksed, mis kaasnevad tsiviilasja läbivaatamisega ning mis seaduses sätestatud juhtudel ja korras jäävad poolte kanda. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud: · Riigilõiv on rahasumma, mis tasutakse riigile menetlustoimingu tegemise eest. Riigilõivu tuleb tasuda: hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt; avalduselt hagita menetluses ja kohtu omal algatusel tehtud toimingult; apellatsioonkaebuselt ja ringkonnakohtule esitatavalt määruskaebuselt. Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. · Kautsjon kassatsioonikautsjon, hagi tagamise kautsjon, kaja, menetluse taastamise ja tähtaja ennistamise kautsjon
märkida millal, kelle poolt ja kuhu on riigilõiv tasutud või lisada hagiavaldusele riigilõivu tasumist tõendav dokument. Kohus ei toimeta hagiavaldust enne kostjale kätte, kui hageja on tasunud riigilõivu. Sama põhimõtet kohaldatakse ka siis, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust vähem. Riigilõivu tasumata jätmisel või vähem tasumisel jätab kohus hagi läbivaatamata. Riigilõiv tuleb tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt, hagita menetluse avalduselt ja ringkonnakohtule esitatavatelt kaebustelt. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-149-09 leidnud, et olukorras, kus riigilõivu määrad muutusid enne apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja algust, tuleb riigilõivu suuruse kindlaksmääramisel lähtuda mitte hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivu määradest, vaid apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud riigilõivu määradest