toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse üilitundlikkus - ehk allergiliseks reaktsiooniks. Ainet, mis kutsub esile allergilise reaktsiooni, nimetatakse allergeeniks. Allegeenid jagunevad päritolu põhjal kaheks: väliskeskkonnast pärinevad allergeenid ehk eksoallergeenid ja organismis tekkinud allergeenid ehk endoallergeenid. Allergeeni esmakordsel sattumisel organismi tekib seal vastuaine - antikeha (IgE), mis kinnitub nahas ja limaskestades olevatele nuumrakkudele. Sama allergeeni korduval sattumisel organismi vallandub allergiline reaktsioon - toimub allergeeni ühinemine antikehaga nuumraku pinnal, mille tulemusena purustatakse nuumraku kest ning vabanevad bioloogiliselt aktiivsed vahendajaained. Kudesid kahjustades põhjustavadki viimased allergianähtude ilmnemise (lööve, nohu, astmahoog).
allergilise reaktsiooni, nimetatakse allergeeniks. Allergiahaiguste puhul võivad olla kahjustatud hingamiselundid, nahk, limaskestad, veresooned, süda, liigesed, seedeelundid, neerud, närvisüsteem. Seega on allergiahaigustele omased väga mitmekesised haigustunnused. 1.2. PÄRITOLU PÕHJAL JAGUNEVAD ALLERGEENID ¤ Väliskeskkonnast pärinevad allergeenid ehk eksoallergeenid; ¤ Organismis tekkinud allergeenid ehk endoallergeenid. Allergeeni esmakordsel sattumisel organismi tekib seal vastuaine - antikeha, mis kinnitub nahas ja limaskestades olevatele nuumrakkudele. Sama allergeeni korduval sattumisel organismi vallandub allergiline reaktsioon - toimub allergeeni ühinemine antikehaga nuumraku pinnal, mille tulemusena purustatakse nuumraku kest ning vabanevad bioloogiliselt aktiivsed vahendajaained. Kudesid kahjustades põhjustavadki viimased allergianähtude ilmnemise (lööve, nohu, astmahoog). 1.3. ALLERGIKU ELUSTIIL
just toiduallergiast. 2 MIS ON TOIDUALLERGIGIA JA KELLEL SEE AVALDUB? On inimesi, kellest ei saa kunagi allergikut ning on perekondi, kus allergia avaldub ühel või teisel moel kõikidel pereliikmetel. Miks? Toiduallergiaks nimetatakse ülitundlikkust toiduanete suhtes, mille puhul moodustavad organismis toiduainete vastased vastuained. Toidu ja vastuaine vahelise reaktsiooni tulemusena vallandub allergia. Umbes kolmandikul inimkonnast on kalduvus allegiliste reaktsioonide kujunemiseks, kusjuures see antakse pärilikult edasi põlvest põlve. Allergiat esineb umbes 10% lastest, kõige sagedamini alla kolmeaastastel lastel, 5% täiskasvanutest. Lapseea toiduallegia võib puberteedi perioodil mööduda. Tõsisemaks probleemiks on täiskasvanute toiduallergia, mis paraku aastatega aina hullemaks süveneb.
Ülitundlikkusreaktsioonid jagunevad 2 rühma: spetsiifilised reaktsioonid tekivad kindla allergeeni toimel; mittespetsiifilised reaktsioonid tekivad erinevate ärritajate toimel. Allergilise reaktsiooni tüüpe on mitu. Eristatakse kiiret ja aeglast tüüpi allergiat. Kiiret tüüpi allergiat nimetatakse atoopiaks. Organismis on see reaktsioon seotud immuunglobuliin E-ga (IgE). Kiiret tüüpi allergia on päriliku eelsoodumusega. Allergeeni esmakordsel sattumisel organismi tekib seal vastuaine - antikeha (IgE), mis kinnitub nahas ja limaskestades olevatele nuumrakkudele. Sama allergeeni korduval sattumisel organismi vallandub allergiline reaktsioon - toimub allergeeni ühinemine antikehaga nuumraku pinnal, mille tulemusena purustatakse nuumraku kest ning vabanevad bioloogiliselt aktiivsed vahendajaained. Kudesid kahjustades põhjustavadki viimased allergianähtude ilmnemise (lööve, nohu, astmahoog). Selline reaktsioon on kiiret tüüpi spetsiifiline allergiline reaktsioon.
annaabi.ee 
