Popi ja Huhuu sõltusid isandast. Pop on, arglik, tagasihoidlik ning kartlik. Raamatus oli ka arusaada õpitud abitusest mis oli loodud Isanda poolt. Isand hoolites Popist palju ning Popi oli Isanda tugi mingilmääral. Isand andis Popile tähelepanu, paremat toitu, viis jalutama ning paitas. Huhuust, aga Isand ei hoolinud. Isand angis talle kehvemat toitu ning hoidis teada väikses puuris kus ei olnud liikumis võimalust. Kuna Isand koitus Huhuuga nii halvasti tekkis Huhuul tema vasto viha, ning see solvumine muutus kaoseks. Ning peale Isanda kaudumist muutsus Huhuu Isandaks, ningi siis hakkas Popi temast sõltuma, ninge see muutis Popi Huhuuks. Sellest raamatus ma õppisin tegelikult palju, just see et meist keegi ei tohiks 100% Isand, Huhuu või Popi olla kuna see ei ole positive ja me ei tohiks olla nii teiste vastu halvad. -Kärol Pilberg
1686. aastal andis Forselius välja esimese eestikeelse aabitsa ja samal aastal tuli ka välja „Vastne Testament“. Esimese eestikeelse piibli trükkis Jakob Köler 1739. Paralleelselt arenevad välja põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeel. Esimene ajakiri arvatakse olevat „Lühhike öpetus“ (ilmunud 1766-1767, täispikk pealkiri on „Lühhike öppetus mis sees moned head rohhud täeda antakse, ni hästi innimeste kui ka veiste haigusse ning viggaduste vasto“) ja esimeseks ajaleheks loetakse „Tarto maa rahva Näddali-Leht“ (1807). Nagu on paista, siis keskajal polnud haridus kõigile võrreldes uusajaga niivõrd kättesaadav. Liiatigi keskenduti sellele, et just vaimulikud inimesed oleksid iseäranis haritud. Uusajal tekkis ka kõrgemaid koole, kuhu saadi vajadusel õppima minna. Kui keskajal väga suuri ja dünaamilisi muutusi kirjakeeles polnud, siis uusajast on meil tänu
Esimene eestikeelne ajakiri Lühhike öppetus (Lühike õpetus) oli esimene eesti keeles ilmunud perioodiline väljaanne. See ilmus aastatel 17661767 Põltsamaal Peter Ernst Wilde väljandmisel. Lühhikeses öppetuses kirjeldati lihtsaid meditsiinilisi abinõusid, mida ka talupojad võisid kasutada. Väljaande täieik pealkiri oli Lühhike öppetus mis sees moned head rohhud täeda antakse, ni hästi innimeste kui ka veiste haigusse ning viggaduste vasto. Ta ilmus kord nädalas, igal andel oli 4 lehekülge ning kokku ilmus 41 väljaannet. Wilde saksakeelsed tekstid tõlkis eesti keelde August Wilhelm Hupel. 25 esimest numbrit tõlgiti ka läti keelde: "Latviesu rste" (tõlkijaks oli praost J. Lange). 3 Esimene eestikeelne ajaleht
Tõnisson, eesmärk saada esindatus Balti-Saksa omavalitsuses ja arendada Eesti kultuuri, liberaalid. 1917 Veebruari revolutsioon, tulemuseks Nikolai II troonist loobumine, leiab aset monarhia lõpp, algab demokraatia periood (veebruar-oktoober). Parempoolsel tiival tekib Maarahva Liit e. Maaliit (liider Päts, häälekandja ,,Kaja``). Tööerakonna tekkimine (liider Jüri Vibus), päästab Eesti relvaväeosad, mille vasto on polsevikud, 1 kolmest päästekomitee liikmest (veebruar 1918-Päts, Vibus, Konik). Tähelend katkeb 1918 Soomes, võetakse kinni ja lastakse maha, puhkab Pilistvere kalmistul. 1919 iseseisvuse perioodil toimub erakondade ümbernimetamine (Maaliidust-Põllumeestekogu, Tõnissoni parteist-Rahvaerakond), tekib Kristlik Rahvaerakond. 1934 erakondlik paljusus. Eestimaa Kommunistlik Partei (eesmärgiks kodanliku vabariigi
annaabi.ee 
