hautamisrestidel peaks olema ühesugune arv mune. Inkubaatori ruumi keskkond: temp 25 kraadi, rel. niiskus 55%, õhk 1-1,5 kuupm/h/100 muna. Munade asetamine koorumiskappi Tehakse 18. päeval kiiresti. Viljastamata ja surnud lootega munad eemaldatakse. Kui mune eemaldatakse rohkem kui 15%, siis tuleb koorumisrestid täita ühtlaselt (täis), mis tagab ühtlase temperatuuri kooruvatele tibudele. Tühjad restid asetatakse inkubaatori alumisse sektsiooni. Koorumine Vastmunetud muna keemiline koostis koorega: 66% vett, 12% proteiini, 11% rasva, 1% süsivesikuid ja 11% mineraalaineid. Koorumisreziimil peaks olema 36-37 kraadi. Õhuniiskus ka 55%. CO 2 sisaldus 0,2 ja 0,4 vahel. Ventilatsioon peab olema suurem koorumise ajal (75%). Koorumisaken aeg, mis kulub esimesest viimasena koorunud tibuni.Kui 24h 6 jooksul, siis on see väga hea. Alates 36 tunnis on halb.
Seega ei lenda ükski teine liblikas nii kaua, kui lapsuliblikas. Seda võimaldab see, et liblikad puhkavad suvel, mõnepäevasele aktiivsusele ja toitumisele järgneb niinimetatud diapaus, kui ilmastik muutub jahedamaks ja vihmaseks.(Viidalepp, Remm, 1996: 204)(Ernits, 2012: 110-111) 19 Lapsuliblikad arujumikal 20.07.2011 (emane ülal ja isane all) 20 Lapsuliblika vastmunetud munad pildistatud 19.mail 2014 21 5.Koiduliblikas Koiduliblikas saab oma nime isasliblika esitiibade tippude oranžist värvusest, mis meenutavad päikesetõusu. Seda väljakutsuvat värvi suudab aga liblikas puhkeasendis hästi peita, sest oranžid esitiivad jäävad valgete tagatiibade taha. Alatiibade rohekas-hallikas marmormuster on suurepäraseks varjevärvuseks (lähedalt vaadates koosneb tiibade roheline värv kollasest ja
mesenhümaalse transitsiooni EMT-epiteliaalne mesenhümaalne transitsioon/üleminek; millisest piirkonnast ürgjutt kasvama hakkab ja kuhu poole hiljem regresseerub). Germinatiivsirp - piirkond, kuhu koonduvad hüpoblasti rakud area pellucida anterioorses osas; sisaldab ka ürgseid sugurakke, mis hiljem migreeruvad piki veresooni gonaadidesse Linnu vastmunetud muna koosneb diskoblastula tsentraal- sestheleväljast(areapellucida)japerifeersesttumeväljast(areao paca). Helevälja rakud on õõnsusega rebust lahutatud, tumevälja rakud on aga rakuvälise rebu külge kasvanud. Diskoblastula koosneb helevälja kohal välimisest (pealmisest) epiblastist ja sisemisest (alumisest) hüpo- blastist. Viimases on saarekestena primaarne hüpoblast, mille koostises on ka esmased sugurakud
annaabi.ee 
