Kujutamisobjektiks oli argielu. Ettekanded sisaldasi rohkeld nii sõnu kui ka situatsioonikoomikat. Sotii oli lühike, sagely improviseeritud ülikoomiline narrimäng. Näiliselt süütute naljadetaga peitus tihtipeale poliitika. Keskaja narrikuju võeti hiljem üle renessansiteatrisse. Keskava vastlanäidendid olid seotud rahvalike vastlapidustustega. Väga populaarsed olid nees Saksamaal. Seal korraldati isegi koomilste olustikutseenidega rongkäike, kus osales vastlasantide kamp. Inglismaal mängiti moraliteed, õpetlik näidend. Nagu nimigi ütleb siis jagati rahvale kõlbulikke näpunäiteid
................................................ ............................................................................................................... 14. Eesti I rahvatantsupidu toimus (kus, millal) 1934. 15. Eesti I laulupidu toimus (kus, millal) 1869. Tartus 16. Olen ise tantsinud järgmisi rahvatantse Kaera-Jaani Oskan nimetada eesti rahvalaule kunglarahvas, kadrilaul, mardilaul, Vastlasõit, Lina loitsimine, Lähme liugu laskma, Vastlamardi laul, Vastlasantide laul, Kada-ajamise laul 17. Tänapäeval kuuleb eesti rahvamuusikat kõige rohkem. Laulupidudel 18. Nimeta, missugustes õppeasutustes saab õppida eesti rahvamuusikat (pille, tantse, laule)? Eesti Pärimusmuusika keskuses 15. Koorilaulu traditsiooni tekkimine ja esimesed Eesti laulupeod. 1. Millal ja kus sai alguse koorilaulu traditsioon Eestis? Nimeta piirkondi, kohti ja õpetajaid. Eesti laulu - ja pillikoorid hakkasid kujunema 19. sajandi alguses
(nt Mulgimaal tuntud hingesante nimetatigi `hingedeks'). Maskeeritute rühm õnnistas talusid, soovides majapidamise edenemist tuleval saagiaastal. Vastutasuks saadi ande, mida võis pidada iga talu jõukuse tõestuseks, ohvriks esivanematele ja kingituseks oma küla esindajatele. Kõige tuntumad olid mardi- ja kadrisandid. Siin-seal ääremaadel käidi mööda küla ka teistel sügistalvistel pühadel: teateid on hinge-, mihkli-, andrese-, jõulu- ja vastlasantide kohta. Kui seejuures kasutati laule, siis olid need sarnased mardilauludega. Kevadsuviste pühade juurde kuulus kiikumine. Viimasel oli nii meelelahutuslik kui maagiline otstarve. Sellest loodeti head tervist kogu suveks ja head linasaaki. Kalendrikommetega seotud kiikumisi on kolme liiki: · · kiikumine suure kiigega väljas (n-ö päris kiikumine); · · kiikumine nöörkiigega rehe all; · · tsõõtamine, lauahüppamine, s
annaabi.ee 
