seitsmenädalast suurt paastu. Vastlapäeva nimetus ongi pärit saksakeelsest(fasten) või rootsikeelsest sõnast (fastlag), mis tähistab paastu. Et paastuajal olid keelatud lõbustused ja rammus toit, siis kasutati vastlapäeval juhust, et enne veel korralikult pidutseda ja süüa. Vastlapäev eestis Eesti traditsiooniline vastlatoit on herne- või oasupp ja seajalad, uuemal ajal ka vahukoorega vastlakuklid. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk vastlaliug ennustab järgnevaks suveks head linakasvu. Vastlapäev mujal maailmas Paljud romaani rahvad tähistavad vastlapäeva karnevalidega. Anglosaksi traditsiooniks on vastlapäeval pannkookide söömine. Vene rahvatraditsioonis on pidustustele ja pannkookide söömisele pühendatud terve nädal ajalugu Eestis oli veel möödunud sajandi algul toitumine aastaajaga seotud. Sealiha söödi ainult talvel.
KIRJUTA SÕNADE TÄHENDUSED Edastama edasi andma, edasi toimetama. Signaale, teateid, andmeid informatsiooni edastama. Edendama edasi arendama, soodustama. Näiteks, Vanasti usuti, et vastlaliug edendab linakasvu. Edestama kellestki või millestki ette jõudma, ees olema, paremaid tulemusi saavutama. Eestindama eesti keelde tõlkima Eestistama eestipäraseks tegema, eestipärastama. Enamik suurem osa. Enamik inimesi, õpilasi, töid jne.. Enamus arvuline ülekaal. Absoluutne, suhteline, valdav enamus. Enne varem, varemalt. Ennem varasem, ennemini. Näiteks, Kes ennem jaole sai, see võttis. Ennistama endisse seisukorda seadma, restaureerima.
Eesti vastlapäevakombestik Mõnedes paikades oli kombeks ühiselt valmistada Metsik õlgedest inimesekuju, millele riided (vaheldumisi üks aasta naise, teine aasta meheriided) selga pandi. veel keerati pihlakaokstest kaar ja aeti loomad ning mõnel puhul ka inimesed sealt alt läbi kõndima. Pahade vaimude eemaletõrjumisest on võrsunud vastlapäevaaegade maskidega karnevalid ja muud pidustused. Vastlapäev tänapäeval Tänapäeval on vastlaliug peamiselt laste lõbu, kuid vanasti oli ülioluline, et just naised ja eriti pereemad liugu laseksid Hernesupp Vastlakuklid Tänan J
vastlapliine, enamasti kasutati tatrajahu. · Samuti tehti ka leiba ja karaskit, mida söödi lihakeeduvedelikuga. · Kui leiba küpsetati, siis tehti ka üks väike vastlakakk, mida hoiti tallel, kuni karjalaps karja läks. Siis söödeti pool kakust loomadele, teine pool raputati laiali tähtsatesse paikadesse. · Vastlapäeval käidi ka palju külas, et koos pidutseda. · Seda päeva peeti rohkem naiste pühaks, sest naistetööd olid keelatud. Naised said siis ka kõrtsi minna. · Vastlaliug oli vanasti au sees. Vanasti sai mõõta liu pikkuse järgi linade võimalikku pikkust, tänapäeval on see lihtsalt tore komme. ? , , . , , , . , , , , , , . , , . Kasutatud materjalid http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev- vastlapaev.php http://festival.1september.ru/articles/410943/ http://et.wikipedia.org/wiki/Vastlap%C3%A4ev http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=5363 http://www.toidutare.ee/aabits.php?g=1810
Vastlapäev on noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini. Vastlapäev on päev enne seitsmenädalast paastu. Et paastuajal olid keelatud lõbustused ja rammus toit, siis kasutati vastlapäeval juhust, et enne veel korralikult pidutseda ja süüa. Eesti traditsiooniline vastlatoit on herne- või oasupp ja seajalad, uuemal ajal ka vahukoorega vastlakuklid. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk vastlaliug ennustab järgnevaks suveks head linakasvu. Tõnisepäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 17. jaanuaril. Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Vanarahva tarkuse järgi pidi tõnisepäeval loomatoidust pool alles olema. Tõnisepäeval ei tohtinud kedrata: siis sead ei sigi ja lambad hakkavad "ümber käima". Ka kalavõrku ei tohtinud kududa ega parandada. Tõnisepäeval tuli treppi pesta, siis pidi peale talve rikkus majja tulema
eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu. Vastlapäeva nimetus ongi pärit saksakeelsest (fasten) või rootsikeelsest sõnast (fastlag), mis tähistab paastu. Et paastuajal olid keelatud lõbustused ja rammus toit, siis kasutati vastlapäeval juhust, et enne veel korralikult pidutseda ja süüa. Eesti traditsiooniline vastlatoit on herne- või oasupp ja seajalad, uuemal ajal ka vahukoorega vastlakuklid. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk vastlaliug ennustab järgnevaks suveks head linakasvu. Paljud romaani rahvad tähistavad vastlapäeva karnevalidega. Anglosaksi traditsiooniks on vastlapäeval pannkookide söömine. Vene rahvatraditsioonis on pidustustele ja pannkookide söömisele pühendatud terve nädal võinädal (). Mida üldiselt tehakse ? Nagu vanasti, nii võisteldakse ka nüüd pikema liu pärast. 19. ja 20. sajandil pidi see tagama linaõnne, tänaseks on sellest saanud üksnes ütlus
annaabi.ee 
