50. eluaastani elas ta koos oma emaga. Ta ei abiellunud kordagi, kuigi tal oli suhe kirjanik Louise Colet'ga. Tagasitõmbunud elu elav Flaubert pidas kirjavahetust mitmete kirjanikega nt Hugo ja Zolaga. Madame Bovary kirjutamiseks kulus Flaubertil viis aastat. Raamatu ebamoraalse sisu pärast kaevati ta ka kohtusse, kuid mõisteti õigeks. Autor ei mõistnud peategelast abielurikkumise pärast hukka. ,,Arvatakse, et olen kiindunud tegelikusesse, kuigi tegelikult ma pigem peldan teda, vaid vastikusest realismi vastu ma üldse kirjutasin selle romaani." ,,Madame bovary on tegelikult süzeelt väga lihtne: provintsiarst Charles Bovart noor naine Emma petab oma tavalist ja igavat meest. Romantilisi romaane lugedes üleskasvanud Emma unistab tõelistest tunnetest, suurest armastusest ja kaugetest maadest. Kõik need tundmused võtab ta kaasa oma abiellu. Tegelikult istub Emma aga igavas kolkas, peab hoolitsema abikaasa eest , keda ta e iarmasta.
raamat võis ilmuda. Protsess ei jätnud teostamatute romantiliste unistuste siiku Flauberti´i hellale loomusele hellitamist Prantsusmaal tähistama mõju avaldamata. Ta tunnistas: mõistega bovarism. See mõiste "Arvatakse, et ma olen kiindunud sisaldas kriitilist hinnagut, ehkki tegelikkusesse, kuigi ma pigem Flaubert ise oma kangelannale pelgan teda: vaid vastikusest realismi hinnaguid ei andnud. vastu ma üldse kirjutasin selle romaani. · Väike hulk kirjandussõpru taipas teose väärtust, kiitis ja soovitas seda lugeda. Ja raamatu menule aitas loomulikult kaasa ka skandaal. Emma Bovary · Emma kujutlusvõime on suurem kui analüüsioskus. · Ta on tähelepanelik inimeste pealispinna, aga mitte sisemuse suhtes. Peenemaitselisest riietusest ja kõnemaneerist teab ta kõike.
Mis see teile teeb, et ma siin olen, kui teil silmad kinni on? Nüüd aga lähen ma jälle 357 minema. Noh, olengi juba seina taga. Võite silmad jälle avada.» Hääles, millega need sõnad öeldud, oli midagi veel haledamat kui sõnades enestes. Liigutatult avas mustlastüdruk silmad. Tõepoolest, aknaavas polnud enam kedagi. Ta astus aknale lähemale ja nägi vaest küürakat müürinurgas kössis istuvat saatusele alistunu asendis. Tütarlaps katsus võitu saada vastikusest tema vastu. «Tulge siia,» ütles ta õrnalt. Kuid mustlastüdruku huulte liikumisest luges Quasimodo välja, et teda minema aetakse. Ta tõusis püsti ja kööberdas, pea maas, aegapidi eemale, julgemata isegi oma meeleheitlikku pilku tütarlapse poole tõsta. «Tulge ometi siia,» karjus tüdruk. Kuid ta taganes veelgi. Siis jooksis tütarlaps kambrist välja küüraka juurde ning võttis tal käest kinni.; Tema puudutust tundes hakkas Quasimodo kõigest kehast värisema. Ta lõi oma
annaabi.ee 
