tingiva kõneviisi minevikus liitvormid, nt ollus ‘olnuks’, ei tullus ‘ei tulnuks’; hVn-lõpulised seesütleva vormid sagedastes adverbistunud vomides, nt kähen ‘käes’; e-tunnuselised TA mitmuse vomid, nt jalGel ‘jalgadel’; Sõnamoodustus a-, ä-tüvelistest 2-silbilistst verbidest tuletatud k-liitelised deverbaalid, nt annak ‘väike and’; ve-sufiksilised omadussõnad mõnede eta-adj (vale) vastetena, nt liBeve ‘libe’; Mulgi murdeala sisemine liigendus Sisemiste erijoonte alusel Läänerühm Halliste, Karksi, Paistu murrak. Rohkelt läänemurde naabermurrakutega ühiseid jooni. Vokaalide reduktsioonid ja kaod rõhututes silpides, nt armasten ‘armastanud’; anDa ja tunDa II vältes; NA näi ‘nägi’ ja tei ‘tegi’ kõrval vormid näGis ja teGis; möönev kv ka keeldkõnes, nt ärDen anDa ‘sa ei oleks pidanud andma’;
Kujunduslikult ületab teos kõiki seni ilmunud eestikeelseid raamatuid. UT aluseks jäi 1729 redaktsioon, VT tuli taas tõlkida, mille põhitöö tegi Helle. Tõlge valmis 1736. Esialgu puudusid väljavaated nii mahuka raamatu kirjastamiseks. Lahenduse leidis Vierorth, kes muretses raha hernhuutlastelt jt. Trükipoognaid parandas Tallinna gümni õp Biek, kes tegi käsikirja viimasel hetkel omavolilisi parandusi, tuues nt saksa artiklite vastetena sisse üks ja see. Täispiibliga pandi põhi põhjaeestilisele kirikukeelele, mille stiil mõjutas kirjakeelt kaua. Stiili peatunnus on lihtsus. Vestring ja tema käsikirjaline sõnaraamat 18.saj tähtsaim käsikirjaline sõnastik on Vestringi põhjaeestikeelne "Eesti- saksa sõnaraamat", mis oli hilisematele sõnastikele aluseks. Vestringi sõnastikus on enamik näiteid rahvapärased, tõestades, et Vestring huvitus rahvakeelest. See sõnastik on 18.saj I poole suurim
endast Yin ja Yang näol kahesust, on märkimisväärt, et kummagi alge sees sisaldub teine: Musta sees Valge täpp ning Valge sees Must täpp. See kujutab kõigi asjade orgaanilist, ,,voolavat" seost. Kuri ja hea on mõistetena taoistlikus käsitluses olemas, kuid on äärmiselt oluline mõista, et kosmiliste printsiipidena puuduvad nad täielikult. Nagu nimigi ütleb, on taoismi keskseks, otse ,,monoteistlikuks" mõisteks tao. Seda on tõlgitud erinevalt, kuid eesti keeles on kasutatud vastetena sõnu ,,kulg" (kui kosmiline printsiip - maailmakord ja selle dünaamika) või ,,tee" (eesti keeles, nagu üldse läänelikus mõtlemises, sellele vastav kontseptsioon puudub). ,,Kuigi kõigil hiina mõttekoolkondadel on omaenese Tao; siis taoistlikule koolkonnale tähendab see Looduse ja kosmose protsesse ning varjatud reaalsust, mis hõlmab kogu eksistentsi. See on ülima reaalsuse sümbol." (BAIRD&BLOOM 1971:186)
annaabi.ee 
