võetakse omaks vahetult sisetunde kaudu, ilma loogilise põhjenduseta? a. Induktsioon b. Deduktsioon c. Intuitsioon d. Falsifikatsioon 8. Milline järgnevatest on teadmise klassikaline määratlus filosoofias a. Teadmine on arvamuse sünonüüm b. Teadmine on tõene või väär väide c. Teadmine on põhjendatud tõene uskumus d. Teadmine on illusioon 9. Mida arvasid tõest skeptikud, nt. Nietzsche? a. Tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel b. Tõde on ainult abinõu meie mõtteviisis, kuid seejuures äärmiselt vajalik c. Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda d. Skeptikutel puudub seisukoht tõe küsimuses, nad ei ole selle üle kunagi mõelnud 10.Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on kasulik abinõu meie mõtteviisis, mis võimaldab meil ideid omaks võtta ja rakendada?
7. Kuidas nimetatakse seda teadmiste saamise viisi, kui teadmine võetakse omaks vahetult sisetunde kaudu, ilma loogilise põhjenduseta? A) Induktsioon B) Deduktsioon C) Intuitsioon D) Falsifikatsioon 8. Milline järgnevatest on teadmise klassikaline määratlus filosoofias? A) Teadmine on arvamuse sünonüüm B) Teadmine on tõene või väär väide C) Teadmine on põhjendatud tõene uskumus D) Teadmine on illusioon 9. Mida arvavad tõest skeptikud, nt. Nietzsche? A) Tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel B) Tõde on ainult abinõu meie mõtteviisis, kuid seejuures äärmiselt vajalik C) Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda D) Skeptikutel puudub seisukoht tõe küsimuses, nad ei ole selle üle kunagi mõelnud 10. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on kasulik abinõu meie mõtteviisis, mis võimaldab meil ideid omaks võtta ja rakendada?
7. Kuidas nimetatakse seda teadmiste saamise viisi, kui teadmine võetakse omaks vahetult sisetunde kaudu, ilma loogilise põhjenduseta? A) Induktsioon B) Deduktsioon C) Intuitsioon D) Falsifikatsioon 8. Milline järgnevatest on teadmise klassikaline määratlus filosoofias? A) Teadmine on arvamuse sünonüüm B) Teadmine on tõene või väär väide C) Teadmine on põhjendatud tõene uskumus D) Teadmine on illusioon 9. Mida arvavad tõest skeptikud, nt. Nietzsche? A) Tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel B) Tõde on ainult abinõu meie mõtteviisis, kuid seejuures äärmiselt vajalik C) Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda D) Skeptikutel puudub seisukoht tõe küsimuses, nad ei ole selle üle kunagi mõelnud 10. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on kasulik abinõu meie mõtteviisis, mis võimaldab meil ideid omaks võtta ja rakendada?
Vastus: Popper 3.Üks ei kuulu loodusteaduses valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka. Vastus: poeetiline väljendumine 4. Milline teadusfilosoof on tuntud epistomoloogilise anarhiana? Vastus: Feyerabend 7. loeng (31.03.10) 4. TEEMA: Tõe probleem. 1. Mida arvavad tõest skeptikud, nt. Nietzsche? Vastus: Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. 2. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel? Vastus: Tõe korrespondentsiteooriaks 3. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde iseloomustab tegelikkust ennast, mitte väidab suhet tegelikkusega? Vastus: Tõe koherentsiteooriaks / ontoloogiiseks tõeteooriaks 8. loeng (07.04.10) 4. TEEMA: Tõe probleem. Tõde teaduses. 9. loeng (14.04.10) 5. TEEMA: Metafüüsika põhiküsimus. 1. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? Vastus: Skeptitsism 2
põhimõttelise falsifitseerimisnõude kaudu? Popper 24. Üks neljast ei kuulu loodusteadustes valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka: Poeetiline väljendumine 25. Milline teadusfilosoof on tuntud epistemoloogilise anarhistina, peateos ``Meetodi vastu``? Feyerabend 26. Mida arvavad tõest skeptikud, nt Nietzsche? Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. 27. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja vaieldava objekti vahel? Tõe korrespondentsteooriaks 28. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde iseloomustab tegelikkust ennas, mitte väidete suhest tegelikkusega? Ontoloogiline tõeteooria 29. Seisukohta teadusfilosoofias, mis väidab, et teadus kirjeldab maailma, nagu see tegelikult on, nimetatakse: Realismiks 30. Kuidas nimetatakse üldistavalt kõiki teadusteoorias kasutatavaid objekte, mida ei ole võimalik vaadelda? Teoreetiline entitee 33
põhimõttelise falsifitseerimisnõude kaudu? Popper 24. Üks neljast ei kuulu loodusteadustes valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka: Poeetiline väljendumine 25. Milline teadusfilosoof on tuntud epistemoloogilise anarhistina, peateos ``Meetodi vastu``? Feyerabend 26. Mida arvavad tõest skeptikud, nt Nietzsche? Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. 27. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja vaieldava objekti vahel? Tõe korrespondentsteooriaks 28. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde iseloomustab tegelikkust ennas, mitte väidete suhest tegelikkusega? Ontoloogiline tõeteooria 29. Seisukohta teadusfilosoofias, mis väidab, et teadus kirjeldab maailma, nagu see tegelikult on, nimetatakse: Realismiks 30. Kuidas nimetatakse üldistavalt kõiki teadusteoorias kasutatavaid objekte, mida ei ole võimalik vaadelda? Teoreetiline entiteet 33
Vastus: Popper 3.Üks ei kuulu loodusteaduses valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka. Vastus: poeetiline väljendumine 4. Milline teadusfilosoof on tuntud epistomoloogilise anarhiana? Vastus: Feyerabend 7. loeng (31.03.10) 4. TEEMA: Tõe probleem. 1. Mida arvavad tõest skeptikud, nt. Nietzsche? Vastus: Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. 2. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel? Vastus: Tõe korrespondentsiteooriaks 3. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde iseloomustab tegelikkust ennast, mitte väidab suhet tegelikkusega? Vastus: Tõe koherentsiteooriaks / ontoloogiiseks tõeteooriaks 8. loeng (07.04.10) 4. TEEMA: Tõe probleem. Tõde teaduses. 9. loeng (14.04.10) 5. TEEMA: Metafüüsika põhiküsimus. 1. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? Vastus: Skeptitsism 2
Thomas Kuhn Teadusrevolutsioonide teooria- suunatud teadususlike teadmiste kumulatiivse kasvu vastu. Kuhni kaudu jõudis relativism teadusfilosoofiasse. On ka selliseid teadusfilosoofe, kes eeldavad objektiivset teadmist. Paul Feyerabend Epistemoloogiline anarhia- teaduses on kõik lubatud. Tuleb kaitsta ja pooldada pluralismi. Pidas oluliseks teaduse lahutamist riigist. 16. Epistemoloogiline tõeteooria: tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel,tõde kui teadmiskindlus. Ontoloogiline: tekkis vastandus doxa(arvamus)-teadmine. Omistab omaduse olla tõene olevale endale, mitte väitele või teadmisele. Tõe tunnetamiseks vaja menetlust. Skeptikud võitlevad ontoloogilise vastu! Pragmatismi tõeteooria: absoluutseid suhteid eitav, jäädakse terve mõistuse positsioonile, vaadatakse, kuidas saab olla tõde ühiskondlikult kasulik, Tõde on see, mis osutub heaks uskumuste vadkonnas
Vastus: Ideed ja nähtused Olev jaguneb kaheks Millise filosoofi kohta väitis Delfi oraakel, et ta on Kreeka targim inimene, ta väitis, et ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Vastus: Sokrates Sokratese hüüdlause oli Delfi oraakli oma: tunneta iseennast! Mida arvavad tõest skeptikud, nt Nietzsche? Vastus: Pole võimalik leida mõtekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel? Vastus: Tõe korrespondentsiteooria. Pragmatismi tõeteooria tõde on see, mis osutub heaks uskumuste valdkonnas. Abinõu meie mõtteviisis, võimaldab ideid omaks võtta ja rakendada. Kriteeriumiks on praktika. Tõe koherentsiteooria tõde kooskõlas teiste tunnustatud väidetega. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde iseloomustab tegelikkust ennast, mitte väidete suhet tegelikkusega? Vastus: Ontoloogiline tõeteooria
Aristoteles (384-322 eKr) väljendas sellist arusaama tõest järgmiselt: "Ütelda, et olemasolevat ei ole või et mitteolemasolev on olemas, on väär. Seevastu saab 3 ütelda, et olemasolev on olemas ja mitteolemasolevat ei ole, on tõsi." (Aristoteles 1975: 141) Praeguseks on üsna paljud filosoofid jõudnud arusaamale, et tõemõistega on siiski olemuslikult seotud teatud vastavussuhe. Paljude arvates pakub parima lahenduse poola loogiku Alfred Tarski (1902-1983) semantiline tõeteooria, mille järgi on tõest rääkimine võimalik vaid fakte kirjeldavast objektkeeltest aste kõrgemal asuvas metakeeles. Esimene on keel, millest me räägime, ning teine on keel, milles me räägime esimesest (kirjeldame seda keelt ja iseloomustame temas sõnastatud väiteid). Sellisel juhul puuduks võimalus sõnastada lause, mis kuulutaks iseenda tõeseks või vääraks
annaabi.ee 
