ja töötati läbi kaks sõnaraamatut, saadud tulemusi analüüsiti. Töö autori hüpotees oli, et slängi kasutamine ei muutu kunagi kirjakeelest levinumaks kahel põhjusel: erinevad inimrühmad kasutavad erinevat slängi ja slängisõnavara kasutusiga on suhteliselt lühiajaline. Uurimistöö käigus tuli välja, et see hüpotees leidis kinnitust. Ülevaade slängist, selle kujunemisest ja kasutamisest esitati töö esimeses peatükis. Vastavateemaliste arutluste ja kirjutiste põhjal võib järeldada, et slängi kasutatakse keele mugandamiseks erinevate inimrühmade poolt. Slängi päritolumaaks on Inglismaa, kus seda kasutati salakeelena. Släng on pidevas muutumises ja käib ajaga kaasas. Släng ei ole püsiv. Uusi slängisõnu saadakse teistest keeltest või muudetakse eestikeelseid sõnu. Kuna slängi kasutavad peaaegu kõik inimesed kas oma sõpradega suheldes või tegevusaladel, siis võib öelda, et släng on kasutusel peaaegu
saadud tulemusi analüüsiti. Töö autori hüpotees oli, et slängi kasutamine ei muutu kunagi kirjakeelest levinumaks kahel põhjusel: erinevad inimrühmad kasutavad erinevat slängi ja slängisõnavara kasutusiga on suhteliselt lühiajaline. Uurimistöö käigus tuli välja, et see hüpotees leidis kinnitust. Ülevaade slängist, selle kujunemisest ja kasutamisest esitati töö esimeses peatükis. Vastavateemaliste arutluste ja kirjutiste põhjal võib järeldada, et slängi kasutatakse keele mugandamiseks erinevate inimrühmade poolt. Slängi päritolumaaks on Inglismaa, kus seda kasutati salakeelena. Släng on pidevas muutumises ja käib ajaga kaasas. Släng ei ole püsiv. Uusi slängisõnu saadakse teistest keeltest või muudetakse eestikeelseid sõnu. Kuna slängi kasutavad peaaegu kõik inimesed kas oma sõpradega suheldes või tegevusaladel, siis võib
eri metoodikaid kasutades tegelenud loodusmotiivide analüüsimisega meie kirjandusklassikasse kuuluvates teostes (Rebane 1977; Tüür 2001; Kalda 2004), märkimisväärselt palju on pööratud tähelepanu loodus- kujunditele luules (Kepp 1999; Soovik 2002; Speek 2002). Eraldi looduse kujutamisele keskenduva proosa uurimine kirjandusteaduslike vahendi- tega ning selle kaasamine eesti kirjandusloo üldpilti on senini entusiast- liku algatuse tasemel, piirdudes peaasjalikult vastavateemaliste käsitlus- tega ajakirjanduses ja artiklikogumikes (Maran, Tüür 2001a; 2001b; Tüür 2004) ning publitseerimata töödega (Relve 1989; Tüür 2003). Loodusest kirjutavaid autoreid on Eestis aegade jooksul olnud kümneid ning nen- de loomingu mõju kultuurile on võrreldav rahvusvaheliselt tuntud ameerika ja norra loodusesseistikaga. Looduskirjanduse määratlus Vähesed olemasolevad sekundaarsed ülevaated, mis analüüsivad ja
annaabi.ee 
