ka vaesemate riikideni. (Sepp, 2010) Tagamaks rahvusvahelist koostööd on loodud mitmeid organisatsioone, sõlmitud kokkuleppeid, peetud konverentse. ÜRO keskkonna- ja arengukonverents oli ÜRO üks tähtsamaid nõupidamisi, mis toimus 3. 14. juunil 1992 Rio de Janeiros. Konverentsil osales 108 riigipead ja esindused olid 172 riigist. Konverentsil arutati rahvusvahelise jätkusuutliku arengu hetkeolukorda ja peamisi arenguteid. Vastu võeti vastavateemaline Agenda 21. Lisaks sellele võeti vastu Rio deklaratsioon keskkonnahoidliku arengu põhimõtete kohta, kliimamuutuste raamkonventsioon ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, metsandust ja kõrbestumist käsitlevad dokumendid. Ehkki konverentsil ei kohustatud riike millegi otseselt tegemiseks, oli see üks esimesi tõsisemaid ja laiahaardelisemaid koostööalgatusi globaalprobleemide lahendamisel. (Vikipeedia) 2007
See tähendab, et ainult olemasoleva teadmise baasilt saab seada uurimisprobleemi ja küsimused, millele hakatakse vastuseid otsima. Praktilisest seisukohast tähendab see, et õpilaste uurimistöid ei saa planeerida kohe õppeaasta algusse, eriti ühiskonnaõpetuses, mida pole igas klassis. Uurimistööks valitud teema on vaja alustuseks baastasemel läbi võtta. Õpilase jaoks annab minimaalse piisava taseme õpiku vastavateemaline peatükk. Kui õpilane on näiteks peatüki kodanikuühiskonnast läbi töötanud, teab ta asjassepuutuvaid põhimõisteid ja kodanikuühiskonna tunnuseid, mis aitavad tal kodanikuühiskonda reaalsest elust üles leida, seda mõõta ning konkreetsete parameetrite abil kirjeldada. Õpetajal on teadmisi natuke rohkem vaja, sest ta peab õpilast juhendama, aitama tal oma uurimistööd kavandada, sh sõnastada realistlikke uurimisküsimusi. Õpetajale ei piisa ainult teoreetilisest teadmisest
Siiski ma arvan, et seaduse vastuvõtmine on ülimalt vajalik ja selle peamiseks põhjuseks ei pea ma seda, et ühiskonnas oleks naiste-meeste vaheline ebavõrdsus nii suur, et ilma seaduseta enam ei saa. Peamised põhjused on hoopis järgmised: 1. Seaduseelnõu koostamise ja selle menetlemise ning vastuvõtmise käigus tekkinud küsimused ning üldisem diskussioon on vajalikud, et tekitada ühiskonnas üldse vastavateemaline diskursus ja tutvustada inimestele vastavat problemaatikat. Kindlasti ei muutu miski üleöö seaduse vastuvõtmisega. Inimeste mõttemallide muutmine võtab aega aastaid ja eestlaste puhul minu arvates hakkavad mõttemallid muutuma siis, kui uus põlvkond peale kasvab. Selle põhjuseks pean ma totaalset tolerantsi puudumist eestlaste hulgas. 2. SVS-ga tekib õiguslik alus, millele toetuda kui on tegemist diskrimineerimisjuhtumiga
annaabi.ee 
