1. üla- ja alaservas - kasvavalt vasakult paremale - E (east) väärtus 2. külgservadel - kasvavalt alt üles - N (north) väärtus 3 Nimi: ........................................ Asukoha määramiseks kaardiruudus vajame esmalt kaardiservadelt antud ruudu E ja N väärtusi, millele kummalegi lisatakse lõppu kilomeetriruudu sisese vastavasuunalise mõõtmise tulemusena saadud väärtus meetrikümnetes. Näide asukoha määramisest topograafilisel kaardil. Mõõtkava 1:50 000 (1 cm = 500 m), kaardiruudu külje pikkus 2 cm ehk 1 km. 1) E väärtus: 2) N väärtus: Ruudu number = 25 Ruudu number = 50 8 mm = 400 m = 40 14 mm = 700 m = 70 Kokku 2540 Kokku 5070 Kaardil näidatud punkti ristkoordinaadid on seega 2540 5070 Koordinaatide väärtusi edastatakse ühe numbri kaupa
212-Nimetage ühekopalise ekskavaatori tööseadmestiku elemendid. Ühekopaliste ekskavaatorite tööseadmestik päri- ja vastukopaga koosneb (vt TV lk27 joon 4.2) järgmistest põhielementidest: 8,9 nool ; 11 kopa vars; 15 nooletõstesilindrid; 10 kopavarre silinder ; 13 kopp; 12 kopa silinder. Haard- ja heitkopaga ekskavaatorite tööorganid on riputatud trosside külge ja nende tööseadmestiku põhielemendiks on sõrestiknool ja trossid kopale vastavasuunalise liikumise andmiseks. 213-Nimetage ühekopalise ekskavaatori põhilised koppade tüübid. a) päri- e otsekopp (vt TV lk 26 joon 4.1); b) vastu- e pöördkopp (vt TV lk 26 joon 4.2) ; c) greifer e haardkopp) (vt TV lk 26 joon 4.4); d) draglain e heitkopp 214-Mida võimaldab vertikaalsarniiriga kaheosaline nool? Vt küs. 216 215-Mida võimaldab kopavarre ristliigendiga kinnitus noole külge? Vt. küs. 216 216-Mida võimaldab rippekskavaatori tööseadme põikinihutus?
lauale vastavalt didaktilise materjali grupid. Antud juhul , sest esimene arv näitab, mitu korda on võetud, teine arv aga mitme kaupa on võetud. Algul illustreeritakse 2-3 võrdust kollektiivselt, loetakse ülesannet uuesti ja kirjutatakse vastus. Pärast töötavad õpilased iseseisvalt, kes valmis sai, kirjutab tahvlile vastuse. VII ja VIII tunnil kinnistatakse käsitletud materjali. Kinnistatakse tõhustamiseks ja vastavasuunalise mõttetegevuse arendamiseks erinevates situatsioonides, tuuakse sisse uus tekstülesanne: ,,Ema ostis poest mune. Müüja pani talle kotti 5 korda 2 muna kaupa. Mitu muna ema ostis?" Seda tüüpi ülesande esmasel lahendamisel esitab õpetaja ise ülesande tingimused, illustreerib neid, seejärel illustreerivad andmeid juba õpilased is4e ja kirjutavad selle põhjal vastava korrutamistehte.