korralikku käitumist, usinat õppimist, sõnakuulelikkust ja allumist. Stereotüüpsed soorolliootused piiravad nii täiskasvanute kui ka laste isiksuslikku arengut ja vabu valikuid. Soostereotüübid mitte ainult ei määratle, millised naised ja mehed on, vaid kirjutab ka ette, millised need peavad olema mehed professionaalselt edukad, naised orienteeritud suhetele. Stereotüüpsed ootused naiste ja meeste käitumisele võivad suruda neid rollidesse, kus nad justkui loomupäraselt vastavadki neile ootustele. Soostereotüüpidest vabanemiseks, tuleb võtta igat inimest eraldi isikuna. Tuleb õppida ära tundma, analüüsima ja vältima enda soostereotüüpseid ootusi tüdrukute ja poiste omaduste, oskuste, rollide jne. suhtes. Kasutatud kirjandus 1) http://www.enu.ee/lisa/513_soostereotyybid.pdf 2) http://www.haridusjasugu.ee/oppematerjalid/pohiharidus/iii- kooliaste/tunnikonspektid/tunnikonspekt-soorollid-ja-soostereotuubid-
Stuudios on samuti ka stuudiopublik, kes kõigele kaasa elab.Stuudios on suur televiisor, kuhu on kirjutatud"Mida teie arvate".Samuti näeb sealt lavastatud klippe antud saate teema kohta, mida esitavad eesti näitlejad. Me planeerime elu ette, ja sageli lähebki kõik justkui õlitatult,ent elul on meile alati varuks ka üllatusi. Piisab kohatust käepalumisest või titeuudisest ja elu ongi segi pööratud. Kuidas aga neis olukordades käituda? Nendele küsimustele vastavadki saate eksperdid-Maaja kallast, Ülli Kukumägi, Jürgen Rooste ning saate uued eksperdid- Merle Palmiste ning Indrek Stahl. Saates arutame kuidas teatada tähtsaid uudiseid. Esimene lavastatud klipp räägib sellest kuidas noor ülikooli tudeng teatab oma poisile et on rase. Uudis tuleb poisile nagu välk selgest taevast.Tüdruk arvab et poiss ei soovigi seda last ning läheb endast välja. Kuigi tegelikult oli probleem selles, kuidas tüdruk poisile rasedusest rääkis. Hetke pärast ilmnes
väljendada üksnes teatud rolle mängides, st seda esitledes teistele, nt kuri olemist. Tugevate bioloogiliste aheldumiste puudumisel on retsiprooksetest rollidest saanud inimkäitumise koordineerimise mehhanism. Kord ja korraldused. Me muudame oma elu juhitavaks, luues sotsiaalseid institutsioone, mis täidaksid sama rolli, mis instinktid loomade puhul. Muudame teatud käitumisprogrammid harjumuspäraseks. Kultuuri püsivus. Me õpime, mida oodata, ja meie kogemused vastavadki meie ootsutele. Reaalsus on sotsiaalselt konstrueeritud, ent vastupidine protsess ei toimi: kui väidame, et mingi olukord pole tõsi, ei muutu see veel olematuks. Konstruktsiooni kihid: töömehed. Sotsiaalse konstruktsiooni mõiste pakub meile hea võimaluse uurida, milline vahe on arhitekti poolt loodud plaanil ja tegelikul ehitisel. Weberi moderne organisatsioon: ¤ Modernne bürokraatia teeb vahet ametikoha ja isiku vahel, kes sellel töötab
o õnn nende vastuste puhul, mida valiti suvaliselt o hetkeline tähelepanu kõrvalejuhtimine 11. Reliaabluskoefitsient. Kasutatavamad reliaabluskoefitsiendid. Reliaabluse indeks ehk reliaabluskoefitsient väljendab tegeliku variatiivsuse ja üldise mõõdetud variatiivsuse suhet, ta peegeldab vastaja tegelikku tulemust võrrelduna juhusliku veaga: r_{xx'} = var(T) / var(x) = var(T) / (var(T) + var(e)) * Kui r_{xx'} = 1, siis kõik mõõtmisel saadud erinevused vastavadki tegelikele, tõelistele erinevustele isikute vahel * kui r_{xx'} = 0.5, siis on vea osakaal sama suur kui tegelike erinevuste osakaal Reliaabluskoefitsient (r xx’ ) annab testitulemuste täpsuse suhtelise hinnangu Kasutatavamad reliaabluskoefitsiendid – * Pearsoni r * KR-20 * Cronbachi alfa 12. Testi reliaabluse liigid / hindamise meetodid. 1. kordustesti meetod - Kordustesti meetod hindab seda, mil määral samad inimesed saavad ühe ja sama testi korduval tegemisel ühesuguse skoori
vertikaalne liikumine, radooni sisaldus kaevuvees, maapinna elektriline takistus, väikeste maavärinate arv. Kuigi paisumismudel sisaldab endas paljusid tuntud indikaatoreid, pole seda veel teaduslikult tõestatud, kuna pole konstrueeritud instrumente, mis mõõdaks sügaval litosfääris mikroskoopilisel tasandil toimuvaid protsesse. Probleemiks jääb üldistatud mudeli loomine, sest konkreetsete maavärinate puhul võivad indikaatorid olla erinevad. Ja kui indikaatorid vastavadki maavärinale, on väga raske öelda, millal täpselt see toimub. Loomade anomaalne käitumine. Peamised loomad, kelle anomaalset käitumist on jälgitud (alates mõnest nädalast kuni vahetult enne maavärinat) on kalad, konnad, maod, kilpkonnad, linnud, kanad, koerad, kassid, põdrad, hobused, lehmad, rotid ja hiired. Konkreetne sündmus: Haichengi (Hiina) maavärin 4. veebruaril 1975. Tugevus: 7.3. Maavärin purustas
Kolmandaks, lapsepõlvest alates sisendatakse inimestesse arusaamu hea ja halva, õige ja väära, ausa, õiglase jms käitumise kohta. Neid mõisteid ja käitumismalle analüüsib süstemaatiliselt ja kriitiliselt moraalifilosoofia ehk eetika. Kas siis tänapäeva kõikvõimas teadus ei suuda kõikidele küsimustele vastuseid anda? Ei suuda, põhimõtteliselt. Neile küsimustele, millele saab vastata kogemuse, sh vaatluse, mõõtmise, eksperimendi, põhjal, vastavadki faktuaalsed, empiirial baseeruvad teadused (nt füüsika, geograafia). Deduktiivsete formaalsete arutlustega seotud küsimustele aitavad vastuseid leida loogika ja matemaatika. Aga Hamleti kuulus küsimus Olla või mitte olla? on tüüpiline filosoofiline küsimus, sest käib inimese kohustuse, olemise ja väidete mõttekuse, väärtuste jms kohta. Filosoofia on see, millega filosoofid tegelevad. Võimatu on anda (lõplikku? selget? üldaktsepteeritavat
annaabi.ee 
