omadustele. See, mis jõuab meie teadvusesse on meeleorganite tegevuse tulemus ja inimene ei suuda kogeda seda, mida tema meeleorgan talle ei vahenda. Sellest lähtuvalt ei tea inimene, milline on maailm iseeneses, vaid teab ainult, milline on maailm inimese enda jaoks. Kanti arvates on suurte filosoofiliste küsimuste puhul, mis on isegi vastandlikud, inimese jaoks alati võrdsed võimalused mõlemaks vastuseks. Näiteks kas jumal on olemas? Inimese mõistuse läbi vastatuna võib vastus olla nii jah, kui ka ei. Kanti arvates on inimese kõlbluse seisukohalt hädavajalik eeldada, et inimesel on surematu hing; et on olemas jumal ja inimese vaba tahe. Vaba tahe teeb mõistetavaks kõlblusmõisted nagu hea, õige, halb, peab. Juhul, kui ei oleks surematut hinge, inimese vabat tahet jne, siis ei oleks moraalil mingit mõtet ega sisu.
Ideoloogia ei esita ennast kunagi ideoloogiana(nagu nt reklaam). Ideoloogia on elatud suhe inimeste ja nende maailma vahel. Müütide või teede või kujutiste süsteem, mille kaudu inimesed saavad väljendada oma suhteid maailmaga vms. Tähtis on , et inimesed peaks ideoloogiat oma päris eluks, veel parem kui inimesed arvaavad, et nad selle ise välja mõelnud. 2.10.2013 kutluuritekstid, mil moel me kultuuri teksti saame lugeda. Althusser Ideoloogia on suletud süsteem, esitada küsimusi vastatuna. Ideoloogia vastab meile tihti nagu poliitikud meile vastavad. Me Mitte ei uuri seda, millest tekst koosneb vaid ka seda mis on välja jäätud. Me peame oskama ka lugeda seda lecture symptomale - me loeme kõike, teksti, seda mis on välja jäätud, vaikust jne. Reklaamide varjus on terve ideoloogiate kompleks. Macherey Tootmine tähendab ideoloogia tootmist. Macherey loogika, et tekst ei ole päris see mis varjab ainult ühte seletust, seal on
Samajal võivad need lahendused olla võltsid ning petlikud. Althusseril on kindel seos ka Freudi loogikaga: ,,Ideloogia on alati toimiv selle kadu mida me tunnema alateadvuse, mitte teadvusega". Kõneleb meiga nö tagaukse kaudu (me ei märka seda). Althusser: ,,kuidas on võimalik ideoloogiale vastu seista?" Althusser ei näe viise, kuidas sellele vastu seista. Ideooogia erijoon on see, et ta esitab kõik küsimused vastatuna, ta on suletud süsteem. Selleks, et ideoloogi saaks töödada, peab ta välistama need küsimused, mis ei sobi selle mudeliga. Ideloogine mudel on nagu poliitku pressikonverents: poliitik ütleb, et nii ei saa küsida (demogoogia võte). Althusser soovitab ideloogia ideloogilisele mudelelile lähendenda viisil mis ei uuriks seda. Me peame tekste uurima teisiti. Me peame ühseõngaga lugema teksti mitte aind
annaabi.ee 
