p2= p1*T2 /T1 p2=34,3*104 * 293 /253 = 39,72Pa Jarmo Pohla 13AT 2009 *1 Newtoni seadused: Newtoni I seaduse järgi keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal kui talle mõjuvate jõudude resutant võrdub nulliga. Newtoni II seaduse järgi kiirendus millega keha liigub on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a=F/m, F=ma Newtoni III seaduse järgi 2 keha mõjutavad teineteist suuruselt võrtsete 1 sirgel mõjuvate vastasuunaliste jõududega Ülesanne II seaduse kohta: Kui suure kiirendusega saab traktor järelvankrit vedada kui liikumistakistus on 1,5 KN, järelvankri mass on 0,5t ja veojõud 1,6KN Antud: F1=1,5KN=1500N, m=0,5t=500kg, F=1,6KN=1600N Leida a=? Lahendus: a= Fr/m Fr=F-F1 a= F-F1 /m a=1600-1500 /500= 0,2m/s2 *2 Gravitatsiooni seadus: Gravitatsiooni seadus ütleb, et 2 keha tõmbuvad teineteise poole jõuga mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende kehade kauguse ruuduga
osaga. Dünaamika 1. Newtoni seadused. I-seadus e inertsiseadus – iga keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni teised kehad tema sellist olekut ei muuda. II-seadus - keha kiirendus a on võrdeline ning samasuunaline talle mõjuva jõuga F pöördvõrdelised F tema massiga M. a= m III-seadus e kehade vastasmõju seadus – vastasmõjus olevad kehad mõjutavad teineteist võrdsete ja ühel sirgel mõjuvate ning vastasuunaliste jõududega 2. Keha liikumishulk, impulsi jäävuse seadus. Liikumishulk ehk impuls on keha massi ja kiiruse korrutis. Impulsimomendi jäävuse seadus väidab, et suletud süsteemi kuuluvate kehade liikumishulkade geomeetriline summa e koguimpuls on jääv nende kehade mistahes vastasmõjul. 3. Mehaaniline töö ja võimsus, mehaaniline energia. Mehaaniliseks tööks A nimetatakse jõu ja tema mõjumise sihis sooritatud nihke (läbitud teepikkuse) korrutist
segunemisel · Termodünaamika III seadus o Korrapärase kristallstruktuuriga puhta aine entroopia absoluutsel nulltemperatuuril on võrdne nulliga. · Keemilise tasakaalu tunnused: o toimuvad nii päri- (mittepöörduv) kui vastassuunaline (pöörduv) reaktsioon, o mõlemad nimetatud reaktsioonid toimuvad võrdse kiirusega. · Pöörduvate reaksioonide korral: o Kui tingimised ei muutu, kulgevad reaktsioonid olekuni, kus vastasuunaliste reaktsioonide kiirused saavad võrdseks, ainete kontsentratsioonid enam ajas ei muutu ja tekkinud segus on sõltuvalt tingimustest rohkem või vähem kõiki reaktsioonis osalevaid aineid = TASAKAAL · Keemilisele tasakaaluolekule vastab Gibbsi vabaenergia miinumum, s.t · Homogeensete tasakaalude korral on lähteained ja saadused samas faasis · Heterogeenne tasakaal kui tasakaalus osaleb rohkem kui üks faas.
annaabi.ee 
