(õp 4.7) Impulsi muutumise kiirus võrdub JÕUGA F=impulss/aeg 7. Reaktiivliikumine Reaktiivliikumine- liikumine, mille tekitab kehast eemale paiskuv kehaosa 8. Millest või kuidas sõltub reaktiivkiirus? (valem 4.9). Ül. 5.13, 5.14 Reaktiivkiirus sõltub: mr-raketi mass, mk-kütuse mass, vk-kütuse välja laskmise kiirus Vr=-mk/mr*vk Mida suurem erinevus masside vahel, seda suurem kiirus ,,-,, vastasuunalised 9. Too näiteid elust reaktiivliikumise kohta? (õp 78 viimane lõik) Näited: kalmaarid, meduusid, rannakarbid liiguvad edasi imetud vee kiirel väljasurumisel 10. Töö ja energia (õp 80) mõiste, tähis, ühik, valem Töö- Keha(de) süsteemi mehaanilise oleku muutmise protsessi kirjeldav suurus , A=Fscos a , N Energia- Keha(de) süsteemi mehaaniline oleku kirjeldamise suurus, mis näitab võimet teha tööd, 1N*1m=1J , E 11
+ , 2 oleme saanud vörrandisüsteemi kiiruste ul ja u2 leidmiseks. Siit saame 2m2 v 2 + (m1 -- m2 )v1 2m1v1 + (m2 -- m1 )v 2 (5) u1 = , u2 = m1 + m 2 m1 + m2 Juhul, kui kehade algkiirused on vastasuunalised, vöime valida näiteks esimese keha algkiiruse positiivse, siis tuleb vördustes (5) v2 ees muuta märk vastupidiseks (tuleb miinusmärk ette panna). T ö ö k äi k Antud töös möödame liikumissensoriga kahe vankrikese positsiooni ja kiiruse elastse kokkupörke kestel (natuke enne, kokkupörke ajal ja natuke pärast kokkupörget). Programm Science Workshop arvutab mölema käru asendi igal diskreetsel ajahetkel ning joonistab liikumist
VT1 ja avatakse VT2. erinevate tranistoride kollektorvoolud kulgevad primaarmähises erinevates suundades ja selle tulemusena indutseeritakse väljundis normaalne vahelduv signaal. Vastastakk lülituse põhiliseks eeliseks on kõrgem kasutegur, mis ulatub 70%ni. Peale nimetatud on vastatakk lülitusel ka teisi eeliseid neil puudub väljund trafol alaliseelmagneetimine kuna kollektorvoolude alaliskomponendid on vastasuunalised ja nende magnetvood komenseeruvad. Ka samuti vastastakk lülituse mittelineaarmoonutused väiksemad. Joonis 2.5.4 graafiku täiendus Mittelinaarmoonutuste vähenemine tekkib seetõttu, et kollektorvoolude teised harmoonilised satuvad väljund trafos teine teisega vastasfaasi ja seetõttu nad kompenseeruvad. Mida vähem on väljundvoolus harmoonilisi seda väiksemad on mittelinaarmoonutused. Nimetatud eeliste tõttu on vastastakk lülitused kaasajal enam
Väljaspool rõngaspooli magnetvälja ei teki. 3.5 Rööpvoolude vastastikune mõju Vaatleme juhtumit, kui on kaks juhet rööbiti ja voolud samasuunalised. Juhtmetevaheline kaugus on a. Vasakpoolne (esimene) juhe tekitab magnetvälja. Teine juhe on selle magnetväljas. Juhtmete vahel tekib jõud F = B I l . Vasaku käe reegli järgi tekib jõud sissepoole tõmbejõud. Samamoodi ka esimeses juhtmes. Siit järeldus: samasuunalised voolud tekitavad tõmbejõu. Vastasuunalised voolud tekitavad tõukejõu. Jõud on võrdsed. Selle jõu arvutamiseks on teada magnetvälja tugevus I H= . 2 R Valemist B = µa H . Juhtmele mõjuv jõud sõltub juhtmeid läbivast voolust, juhtmetevahelisest kaugusest ja juhtme pikkusest: I1 I I l F = B1 I 2 l = µ a H1 I 2 l = µ a I2 l = µ a 1 2 2 R 2 R
annaabi.ee 
