koondavad uuetüübilised ühingud Isamaaliit ja kutsekojad *Isamaaliit, mida esitleti üldkultuurilise apoliitilise ühinguna, kujunes valitsuse tahet elluviivaks tsentraliseeritud ainuparteiks *Kutsekojad, mis ühendasid teatud elualade esindajaid(arstid, õpetajad, kaluridjt), pidid mobiliseerima oma liikmeskonna valitsuse sihtide saavutamiseks *Valitsus astus jõulisi samme opositsiooni lämmatamiseks, veeretades vastasrinna teele kõikvõimalikke takistusi *8.detsembriks 1935 valmistati ette relvastatud riigipööre, kuid vahetult enne seda arreteeriti kõik juhtivad vabadussõjalased *Opositsiooni peamiseks keskuseks muutus Tartu, mis oli liberaalse intelligentsi koodnumiskohaks Põhiseaduse muutmine *Selleks, et ebaseaduslikult haaratud võim legaliseerida, kutsusid uued riigijuhid 1937. aastal kokku ebademokraatlikult moodustatud Rahvakogu
Tegelikult ei toimunud valimine sugugi seaduspäraselt, vaid vastasrinde mehed suruti kombinatsioonidega kõrvale. Kõnelejaks sooviti ka M. Vesket, kuid toimkond jätnud ta kõrvale kui ,,parteimehe". Veske ei tundnud kahju sellest, sest ta ,,ei soovinud olla valelikkude killas". Jakobson sai 4 häält, sest köstrid ja koolmeistrid kartsid Jakobsoni pooldamisest endale kahju, isegi ametist vallandamist. Toimkond püüdis valimiste tulemused saladuses hoida, sest kartis vastasrinna rahulolematust. Laulukooride üldjuhiks valiti Johannes Kappel, ,,konservatooriumi õppija ja Peterburi ,,Palme" seltsi eesti osakonna laulujuhataja". Orkestrite juhiks sai Väägvere mees D.O. Virkhaus, ülemaaliselt tuntud ,,pasunakooride isa". Kõnepidajateks valiti peamiselt pastorid. Tervituskõne pidi pidama Eestimaa kindralsuperintendent W. Schultz, tema loobumise korral Rapla pastor C.E. Malm. Jutlusepidajaks valiti M. Jürmann. Altariteenistust pärast jutlust pidi
· Ajakirjanduse sõnavabaduse piiramine. Mitmed ajalehed suleti ja Postimees allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile. · Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitlus. · Üleriigilised kampaaniad: nimede eestistamine, kodukaunistamine, sinimustvalge lipu levitamine jm · Isamaaliit, mida esitleti üldkultuurilise apoliitilise ühinguna, kujunes valitsuse tahet elluviivaks tsentraliseeritud ainuparteiks. · Opositsiooni lämmatamine veeretades vastasrinna teele kõikvõimalikke takistusi · 8.detsembriks 1935 valmistati ette relvastatud riigipööre, kuid vahetult enne seda arreteeriti kõik juhtivad vabadussõjalased. · Autoritaarse reziimi vastase võitluse sünonüümiks kujunes nn Tartu vaim. Põhiseaduse muutmine · Ebademokraatlikult moodustatud Rahvuskogu, mis koostas Pätsi isiklike suuniste alusel uue põhiseaduse, is seadustas autoritaarse valitsemisviisi.