Lõimeraamatuid kutsuti jing'ideks (kaanonid) ja neid kommenteerivaid koeraamatuid wei'deks (apokrüüfid). Lõpuks sai zi ka mingil ajal neljandaks viiest kõrgemast pärandatavast ülikutiitlist (vikont). Zi tähendas ka Zhouyiga otseselt seotud vormiõpetuses juba Shangi ajal Maistest tüvedest esimest. Sellele vastab 2. kuusjoon ja Roti märk (halvustavas tähenduses ka kantseleirott, tähenärija). See oli 1. kuusjoonega seotud suurt (ka valitsevat) inimest (da ren) täiendav vastaspoolus: suursugune (junzi). Kuid võib tähistada ka väikest inimest, nagu 1. kuusjoon ka shengren'i. Shengren'id (täiuslikult tark inimene, pühak, Linnart Mälli tõlkes õnnis) olid ka Xici zhuani järgi Muutuste raamatu loojad. Shengren on omakorda Daodejingi inimideaal. 2. kuusjoone korral on tegemist teostava ja vaid nõrkadest Yin joontest koosneva märgiga (justkui laip). Neidanis(sisemine alkeemia) tähistab see meditatsioonis tekkivat surnud punkti ületamist (nn Lapse
• Häbitunne on parem regulaator kui karistusõigus • Seadused vaid neile, kes ise ei suuda olla piisavalt head • Li – kultuuriliselt ja sotsiaalselt heaks kiidetud normid, mida kõik peavad järgima • Valitseja ülesannne on eri huve ühtlustada ja tagada kord • Wúwéi (rahu üle mõistuse) – valitseja on ideaalne eeskuju • Olemas ka vastaspoolus – legalism, kus peetakse vajalikuks kodifitseeritud seadusi ja karme karistusi (ülestunnistus) 4 allikat: lü ( 律 : „kodifitseeritud õigus"), ling ( 令 : „imperaatori korraldused"), ke ( 科 : „eelmistelt dünastiatelt päritud seadused") ja bi ( 比 : "pretsedendid"), õigusprofessionaalid olid õppinud filosoofiat ja kirjandust. Rooma õigus Rooma õiguse tähtsus Euroopale: on Vana-Rooma riigis kehtinud õigus, mis kirja pandult sai
sellel enda juures teadlikult tegutseda ning assimileeris selle. Nii transformeerus maailma vallutav keisrikultus vaimseks kuningapõlveks ja Rooma impeerium üleilmseks jumalariigiks, mis ei ole pärit sellest maailmast." (JUNG 1991:180) Kristusest sai päästja nii juutide kui ka kogu Rooma maailma jaoks, näidates et seal kus valitseb võim, ei ole armastust ning kus on armastus, seal ei lähe võim arvesse. ,,Armastuse usund oli täpne psühholoogiline vastaspoolus roomalikule võimu kuratlikule kummardamisele" (JUNG 1991:181) Nii on oluline Jungi puhul mõista seda, et kui ta mõtleb mõneti dualistlikult, lahutades Jumala kaheks ,,hüpostaasiks" - Kristus ja Saatan, siis ei ole selle eesmärgiks iraanipärane dualism, kus jumaluses elab igavene sisekonflikt. Pigem soovib ta heegellikul moel saavutada uut kvaliteeti ning harmooniat. Oluline on veel ära märkida, et ka antud kvaliteet kui lõpptulemus on siiski oma olemuselt ambivalentne
annaabi.ee 
