ka kehalisi harjutusi. Kreeklased, eriti aga aristokraadid, armastasid väga kangelaseeposid. Tuntumad on ,,Ilias" ja ,,Odüsseia", millest esimene räägib Trooja sõjast ja teine Odysseuse eksirännakutest Trooja alt kodu poole. Mõlema eepose autoriks oli arvatavasti pime laulik Homeros. Aristokraadid harrastasid ka lüürikat ehk luulet, tänu millele teame, kuidas aristokraadid ellu suhtusid ja milline oli nende maailmavaade. Lüürikas esines nii armastust, kui ka kriitikat vastaspoliitikute kohta. Samuti õigustati lüürika abil enda tegevust ja omaltpoolt väljaantud seadusi. Tuntuim lüürik Vana-Kreekas oli Pindaros. Teatrietendused kasvasid välja Dionysusele pühendatud koorilauludest. Näitlejateks olid ainult mehed, kes kandsid maske, mistõttu olulised olid hääle tugevus ja selgus ning ilmekad zestid. Etendati: 1. komöödiaid (lõbusa sisuga näidend, kus pilati peamiselt poliitikuid); 2. tragöödiaid (tõsised etendused, kus käsitleti inimeste ja jumalate vahekorda)
Täitevkomiteele olid tükk aega pinnuks silmas Eesti rahvusväeosad, kus oli nii enamlaste toetajaid, kui ka aktiivseid rahvuslasi, kuigi nende hääl jäi tagaplaanile, valdav enamus oli poliitika suhtes väga passiivne. Alles jaanuaris 1918 likvideeriti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee ja veebruaris Eesti Diviisi staap. Hakati rahvusväeosade asemel moodustama Eesti Punaväge. Edukalt rakendati kõikvõimalikke politilisi piiranguid, keelati vastaspoliitikute koosolekud, ajakirjanduses keelati kõigis ajalehtedes tasuliste kuulutuste avaldamine, mis oli ajalehtede põhiliseks tuluallikaks. Algasid ka politiiliste vastaste arreteerimised. Jaanuaris kuulutati kõik baltisakslased lindpriideks. Tegelikult arreteeriti ka juhtivaid eesti rahvuslasi. Kokku jõuti vahistada ca 500 baltisakslast ja üle 200 rahvuslase. Majandusreformidest anti välja dekreet, mis kuulutas kõik rahaasutused riigistatuks. Väiksemad kommertspangad pandi lihtsalt
normaalne õiguskord oli kindlalt tagamata. Süüdimõistvad otsused olid üsna tagasihoidlikud. Enamasti mõisteti süüalune ühiskondlikule tööle. Kriminaalid pääsesid näpuviibatusega, et ära enam röövi ja varaasta, vaid tee tööd. Poliitiliste vastaste süüdimõistmisele keskenduti. Aga ka need olid pehmed karistused. Kedagi seina äärde ei pandud ega koonduslaagritesse ei saadetud. poliitilised piirangud, Edukalt rakendati kõikvõimalikke poliitilisi piiranguid, keelati vastaspoliitikute koosolekud, ajakirjanduses keelati kõigis ajalehtedes tasuliste kuulutuste avaldamine, mis oli ajalehtede põhiliseks tuluallikaks. Algasid ka poliitiliste vastaste arreteerimised. lindpriiuse dekreet; Jaanuaris kuulutati kõik baltisakslased lindpriideks. Tegelikult arreteeriti ka juhtivaid eesti rahvuslasi. Kokku jõuti vahistada ca 500 baltisakslast ja üle 200 rahvuslase. majandusreformid – natsionaliseerimine, tööliskontroll, mõisate ülevõtmine.
annaabi.ee 
