Pereisa tahab ,et tütar läheks Tartuffele naiseks. 5.Mitmendas vaatuses tuleb lavale peategelane? Peategelane tuleb lavale 3. vaatluses. 6.Iseloomusta teda viie lausega? Tartuffe on libekeelne inimene, aga ta on nii veenev, et kõik usuvad teda mida ta räägib. Ta on omaarust pühak. 7.Kuidas suutis pere isa suhtumist nimitegelase muuta? Damis räägib isale nime häbistamisest, ning lõpuks tunnistab Tartuffe ise üles. 8.Kelle jaoks lõpeb lugu õnnelikult? Vastasleeride jaoks lõpeb lugu õnnelikult. 9.Kuidas see võimalikuks sai? Tuldi peremeest vahistama, aga vahistati hoopis Tartuffe. 10.Kas tänapäeval võib ka säärane olukord tekkida? Too näiteid. Jah. Tänapäeval on riike (Bangladesh, Nigeeria, Guinea jne), kus valivad vanemad oma lastele abielu partneri ja vanematel on ükskõik kas laps tahab üldse väljavalituga koos olla või ei.
vallutatud ning see tähendas seda, et tuleb ümberkorraldusi teha. Samuti võistles ta ka Inglismaaga majanduse arengus. Saksamaal oli vastasseis ka Prantsusmaaga, kuna viimane tahtis saada tagasi Elsassi ja Lotringut. Samuti oli ka vastasseis Venemaa ja Austria-Ungari vahel, sest neil oli konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel Kindlasti võib kindlalt öelda, et üheks põhjuseks oli ka liidusuhete süsteem, mis tekitas pingeid ja konkurentsi vastasleeride vahel. Kõigepealt tekkis Kolmikliit, kus Saksamaa sõlmis liidulepingu Austria-Ungariga. Veidi hiljem ühines Itaalia sellega ning tekkiski Kolmikliit. Vastukaaluks Kolmikliidule, sõlmis Prantsusmaa liidulepingu Venemaaga. Nimelt kohustusid nad kallaletungi korral teineseisele appi minema. Nendega ühines veel Inglismaa ning aastaid hiljem ka Kolmikliidust Itaalia. Võib väita, et Saksamaa oli sõja algatajaks, kuna tema kuulutas esimesena
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö NT13 Marie Käige EESTI RAHVAKULTUUR 1500-1700 Eesti rahvakultuur Prof Margus Abel Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Eesti on aastatuhandeid olnud väikene maaala mitmete vastasleeride vahel: võimutsev ida ja lääs, kristlus ja paganlus. Sellest mõjutatuna on Eestis väga erinäoline rahvakultuur, milles võib selgelt ära tunda ka teiste maade mõjutusi. Rahvakultuuri eripärad erinevad ka piirkonniti. Eelkõige kerkivad esile Lääne-, Põhja- ja Lõuna-Eesti vahelised erinevused, mille sündi ja arengut on mõjutanud juba loodusolud. Üldjoontes on Eesti madal maa, kuid majandusliku tegevuse seisukohast jaguneb ta selgelt kaheks: Madal- ja Kõrg-Eestiks
sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse ning võitlust ülemvõimu pärast maailmas. Sellega kaasnes ka maailmavallutuslike ideede levik ühiskonnas. See poliitika viis Saksamaa maailmasõtta. (Tannberg2, T 2003) 4. Saksamaa 20. sajandi alguses 20. sajandi algul olid kõik suurriigid huvitatud oma mõju tugevdamisest ning teiste nõrgestamisest maailmas. Eriti soovisid seda kaks Euroopa mõjukamat suurriiki - Inglismaa ja Saksamaa. (Tannberg2, T 2003) 4.1 Maroko kriisid ning vastasleeride kujunemine Saksamaad tegi ärevaks Prantsusmaa võimu tugevnemine Põhja-Aafrika ainsas iseseisvuse säilitanud riigis - Marokos. Saksmaa otsustas Prantsusmaa võimu suurenemist takistada ning Saksamaa keiser otsustas külastada Lõuna-Maroko sadamalinna Tangerit, kus teatas, et kavatseb kaitsta Saksamaa huve Marokos. 1906. aasta jaanuaris avati Hispaania väikelinnas Algecirases konverents Maroko kriisi arutamiseks. Vormiliselt anti kõigile riikidele
annaabi.ee 
