Leian, et on vale ja raske saavutada midagi, millesse tegelikult ei usuta. Tuleks jääda siiski enda seisukohtade juurde. Või kui inimene siiski hoolib karjäärist rohkem, kui oma kultuurist, siis tekib küsimus, kui väga ta ikka oma usust ja kultuurist hoolib. Raskeks muutub ka ettevõtte või organisatsiooni rajamine täiesti uude ja teistsugusesse kultuuriruumi. Muidugi oleneb selle ettevõtte eesmärgist, kas see ühtib sealse usu eesmärgiga või hoopiski vastanub. Sel juhul ongi kaks võimalust kas on võimalik seal oma ettevõttega läbi lüüa või põrub see kohe läbi. Näiteks plaanides rajada moslemite külla väikest poodi, kus müüaks ristikesi ja Jeesuslapse kujukesi, siis sellel äri ei ole kindlasti pikka tulevikku. Kuid kui müüdavateks esemeteks oleks midagi, mis seondub ja on väga armastatud antud kultuurilised ühiskonnas, siis võib see pood osutuda vägagi edukaks.
valimistulemuste põhjal. Erand:asendusliikme asumien Riigikogusse. 2.2.2.5 SALAJASED VALIMISED Valimised on salajased, et oleks tagatud vaba valiku võimaldamine. Valijaid tuleb kaitsja ühiskondliku ja riikliku surve eest. Üldpõhimõte: keegi ei tohi teada saada, kuidas konkreetne isik hääletas. Keelatud on ka valimistulemuste detailne avaldamine valimiskomisjonide kaupa. Salajane hääletamine kaitseb ka hääletamisest osavõtnute salajasust. 2.2.2.6 PROPORTSIONAALSED VALIMISED Vastanub majoritaarsuse põhimõttele: valijaskond jaotatakse valimisringkondadesse, mille arv võrdub valijate esindajate arvuga. Valituks osutub igas ringkonnas 1 isik, kes kogub maksimumi. Kui keegi enamust ei kogu, korraldatakse uus valimisvoor 2-he enim hääli saanud kandidaadi vahel. Igast ringkonnast esinduskogusse valitakse 1 esindaja. PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTE: Hääli antakse üleriigilisele nimekirjale, mis on tavaliselt koostatud erakondade poolt
2. Salajased valimised ehk selleks, et tagada hääletamise salajasus, hääletatakse Eestis enamasti hääletamiskabiinis, kus valija saab üksinda täita hääletamissedeli 3. •Ühetaolised valimised ehk igal valijal on üks hääl. Kõigil valimistel antud häältel on võrdne kaal. Kõigile kandidaatidele peavad valimistel olema tagatud võrdsed tingimused 4. Proportsionaalsed valimised- Vastanub majoritaarsuse põhimõttele: valijaskond jaotatakse valimisringkondadesse, mille arv võrdub valijate esindajate arvuga. Valituks osutub igas ringkonnas 1 isik, kes kogub maksimumi. Kui keegi enamust ei kogu, korraldatakse uus valimisvoor 2-he enim hääli saanud kandidaadi vahel. Igast ringkonnast esinduskogusse valitakse 1 esindaja. PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTE: Hääli antakse üleriigilisele nimekirjale, mis on tavaliselt koostatud
annaabi.ee 
