Kirjavahemärgireeglid 1.Lihtlause Lihtlause kirjavahemärgid seostuvad põhiliselt koondlausega (korduvate lauseliikmetega lihtlause). 1.1 Koondlause korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga. Valssi, rumbat, foksi olime juba ammu õppinud. 1.2 Sidesõnade ja, ning, ega, või, ehk, nii...kui ka ette koondlauses koma ei panda. Täna küsiti nii Antsu, Mallet kui ka Ennu. 1.3 Vastandavate sidesõnade aga, kuid, vaid ette paneme koondlauses koma. Ta vastas valesti, aga valjusti. 1.4 Sidekriipsu kasutatakse liitsõnade korduva osa ärajätmise puhul. Täna õpime nimi-, omadus- ja arvsõna. 1.5 Koolonit kasutatakse koondlauses, kui loetelu ees on mingi kokkuvõttev sõna või fraas: Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja lell. NB
NB! Pole sugugi ükskõik, milline sidesõna valida, sest sidesõna näitab, milline seos on lauseliikmete vahel. JA, NING ühendavad eri tähendusega võrdseid, samalaadilisi lauseliikmeid. Nt Ma olen kaval ja tark. EGA ühendab võrdseid lauseliikmeid eitavas lauses. Nt Ma pole kaval ega tark. VÕI ühendab vastastikku välistavaid sõnu. Nt Sünnipäevakingiks tahtsin hobust või kaelkirjakut. AGA, ENT, KUID pannakse vastandavate lauseliikmete vahele. Nt Ta oli ilus, aga rumal. VAID vastandab lauseliikmeid eitavas lauses. Nt See ei olnud julgus, vaid hulljulgus. Komaga Komata 1) siduv sõna puudub: Rasmus muutub rahutuks, ta ootab suve. 2) sidesõnad aga, kuid, ent, vaid, et, kui, kuna, sest, Sidesõnad ja, ning, ega, ehk, või: Mikk
osalaused on rinnastusseoses ja võrdväärsed. Rindlauset saab lahutada iseseisvaiks lihtlauseiks, ilma et terviku tähendus oluliselt muutuks. Mets mühiseb ja kägu kukub. Vahel on öeldis korduse vältimiseks ühest osalausest välja jäetud, kuid on siiski juurdemõeldav: Maie mängis Marega malet, Ants Augustiga ,,Aliast". Nagu koondlauses ei panda ka rindlauses sidesõnade ja, ning, ega ja või ette koma: Peeter jäi vist magama või on kohtumise unustanud. Vastandavate sidesõnade aga, kuid, ent, vaid ette pannakse koma: Rebane oli kaval küll, kuid Jänku-onu ta kätte ei saanud. Emil ei läinud isa juurde, vaid põgenes värkstuppa. Kui sidesõna osalausete vahel pole, kasutatakse nende ühendamiseks tavaliselt koma: Hiir hüppas, kass kargas, vana karu lõi trummi. Kui järgnev osalause seletab eelmist, pannakse nende vahele koolon (kooloni asemel saab mõelda sest):
jaoks oluline. Olevas käändes - koma pole Tallinn meie pealinnana väärib tähelepanu. Kõigis teistes käänetes - 2 koma Tallinn, meie pealinn, meelitab turiste. 9. RIND- Osalausete vahel - koma Ilm on ilus, päike paistab. LAUSE Vastandavate sidesõnade ees - koma Vello mängib korvpalli, aga Toivo eelistab jäähokit. Seletava või täpsustava osalause ees Kõlasid tuttavad helid: algas -koolon viimane vaatus. Järgneva osalause esiletõstmiseks - Talle toodi kausikesega piima- ei mõttekriips tahtnud.