Esmaabiellumise vanus on tõusnud Nõukogude perioodil tegi vabale kooselule sageli lõpu oodatav laps- enamik paare püüdis enne lapse sündi kooselu seadustada. Praegu abielutakse sageli pärast (esimese) lapse sündi- olgu siis abielu edasilükkamise põhjuseks majanduslikud raskused või oma kodu puudumine. Abielu sõlmimine Abielu sõlmimisega loodetakse saavutada suuremat kindlustunnet iseendale ja lastele, 2001. aasta üliõpilaste küsitluse alusel pidas kolmveerand vastajaist abiellumist oluliseks seetõttu, et laps saaks vanematega sama perekonnanime. Sündimus Eestis Alates 1990. aastatest on sündimus Eestis olnud eriti madal. 1960. aastal oli 1000 elaniku kohta 16,6 sündi, 2000. aastal 9,6 sündi. Hoolimata mitmetest riigipoolsetest meetmetest (näiteks vanemapalga kehtestamine) ei ole sündimuse kasvu tulnud. Vabas kooselus elavate meeste kui ka naiste soovitud ja tegelikult olemasolevate laste arv on väiksem kui abielus olijatel
toimub koolitus kas juhi ettepanekul või töötaja enda soovil. Ainult enda initsiatiivil koolitustel käijad on tipp- ja keskastmejuhid, ainult juhi initsiatiivil koolitusi saavad töötajad on peamiselt ametnikud ja spetsialistid. Joonis 4. Vastused küsimusele nr 6 Kuidas on toimunud senine koolitustest osavõtt? Küsimused 7 ja 8 olid avatud küsimused ning puudutasid meeskonnatöökoolitust. Vastajate suhtumine nimetatud koolitusse oli valdavalt positiivne, 70% vastajaist leidis, et see annab tulemusi, on efektiivne ja vajalik ning parandab oluliselt omavahelist suhtlemist. 20% vastajaist olid arvamusel, et meeskonnatöö koolitus on hea asi, kuid võib ka olemata olla, 5% vastajaist leidsid, et seda pole üldse vaja ning mingeid tulemusi ta ei anna, 5% jätsid sellele küsimusele üldse vastamata. Mitmel korral mainiti ära, et probleemiks on tulemuste lühiajalisus ja tehti ettepanek
21% 31 - 40 € muu summa Joonis 8. Rõivaste ostu puhul vastanute igakuine väljaminek 21 vastanut ostab ühe kuu jooksul rõivad kuni 10 € eest, 11 – 20 € eest ostjaid on 10. Naisterahvaid, kes sooritavad ostu 21 – 30 € eest on 15 ning 31 – 40 € eest ostjaid lausa 23. Küsitluses 41 vastanut täpsustasid oma vastuseid avatud küsimuse näol, kus: 60% neist vastajaist sooritab oste ligikaudu 150 € eest kuus; 25% leiab, et ei pea endale igakuist riiete ostu vajalikuks; 15% kulutab üle 75 € kuus. Järeldusena võib välja tuua, et rõivaste ostu eestlannade puhul võib märkida siiski vajaduseks, mitte sooviks. Kui sissetulekuks on neto 650 € kuus ja naiskleint ostab igas kuus rõivaid 150 € eest, kulub 23% tema sissetulekust ainult enese riietamise peale
võib olla juhile isiklikus plaanis suureks väljakutseks, kui see pole tema poolt kõige eelistatum juhtimisstiil tavajuhtimissituatsioonides olnud. Pikemas perspektiivis peab organisatsioon iga projekti läbi viimisest midagi õppima. Vaatamata pidevalt juhtidele antavatele nõuannetele kasutada oma (positiivseid ja negatiivseid) kogemusi kui õppimisvõimalust, siis seda on märksa lihtsam soovitada kui teha. Doyle et al. (2000) leidis oma uuringus, et vastajaist: 96% oli nõus, et suure projekti juhtimiskohustus võib olla hindamatu väärtusega juhtide arendamisel; 22% nõustus, et nende organisatsioonis kasutatakse projekte süstemaatiliselt kui juhtide võimekuse arendamise vahendit; 49% nõustus, et muutuste sisseviimise projektid on viinud selleni, et organisatsioonis on märksa täpsemalt kirja pandud omandatud kogemustest õppimise protseduurireeglid.
annaabi.ee 
