Ta jäi paraku oma teoga abtile vahele, kuid oma kavaluse ja nutikusega suutis ta abti sama kaugele viia ja lõpuks olid nad mõlemad patused ja abt ei saanud mungale midagi teha. Arvan, et ka tänapäeval on inimeste iseloom küllaltki sarnane novellides kirjeldatule. Rikkus ja mõjuvõim teeb inimesed ahneks ja ülbeks, vaesus muudab enamus, aga vähem omakasupüüdlikumaks ning ausamateks inimesteks. Ka nüüdisaja inimesed petavad, vassivad ja valetavad, peetakse armukesi. See kõik näitab, et hoolimata kõigest on inimeste üldine iseloom väga vähe muutunud ja igasugused vassimised ja valetamised on lihtsalt inimeste loomuses. Minu enda hinnang raamatule on küllaltki hea. Loetud novellid olid küllaltki huvitavad ja kaasahaaravad. Mulle meeldis see, et novellid olid lühikesed ja neid oli küllaltki kerge lugeda. Mõned lood olid küll sisult ja moraalilt küllaltki sarnased kuid sellest hoolimata
Kui oled kord valetanud. VALETAMINE. See on tegu , mis võib olla tavaline või lausa tappev. Kõik inimesed on kord valetanud , pole inimest , kes ei oleks luisanud. Inimesed vassivad erinevat moodi ja nii on ka nende valede põhjused on erisugused. Nende valed saavad alguse millestki , mis ei või omada mingit tähtsustki. Vale ärkab mõttetust asjast ja võib kasvada tohutuks veaks. ,,Valel on lühikesed jalad" on vanasõna öelnud. Üksigi vale ei jää päevavalgele tulemata. Mõni inimene elab oma valega mitukümmend aastat, teine aga päeva või kaks. Mida kauem kellelegi tõtt rääkimata elada, seda hullem on see hetk, kui see päevavalgele tuleb. Kõigest
abielludes kommunisti Martin Truuga, mis tagas talle teatava turvatunde. Abiellumine ei olnud tema jaoks kerge, sest ta ei armastanud toda meest. Aliidele oli antud olukord raske, sest ta pidi pidevalt valetama Hansu asukoha kohta, sest ta hoidis armastatut oma majas peidus. Sellisele käitumisele järgnesid ka piinavad tagajärjed. Aliide valetamine ei olnud väike vale ning taoline tegevus rusus teda palju ning ta enesetunne oli justkui põrgusse minek, sest sellest oli raske lahti saada. Vassivad inimesed on aga sageli kurjad ning peavad viha absoluutselt kõikide inimeste peale. Nad näevad teiste silmas pindu, aga oma silmas palki mitte. Haiget saanud armunu, tundnud pidevat ebaõiglust, võib minna teatud mõttes hulluks, sest on lasknud ise endale haiget teha. Sofi Oksaneni teoses muutus peategelane Aliide väga kurjaks ja tigedaks inimeseks- just nagu telekas nähtavates Ladina-Ameerika seriaalides. Just sellised
käivad käsikäes." B: ,,Mitte keegi ei ole välja surnud. Ahv ei ole välja surnud. Darwini vahetu esiisa ahv - eksisteerib ikka veel. Ta arendas rumalat teooriat." Nad vastandavad oma usu väga radikaalselt teadusele, väidavad, et teadlased on petised ja tahavad oma valedega lihtsalt suuremat võimu saavutada. Minu arust on see natukene lapsik, teha maha kogu teadust ja suurt hulka tunnustatud teadusmehi. Ehk ongi teadlasi, kes valetavad ja vassivad, aga ei saa salata, et need tabletid, mis ma eile peavalu vastu võtsin tõesti aitasid ja tõele au andes kui ei oleks olnud ausat teadlast, ei oleks ka selliseid tablette. Mulle meeldib nende idee, et kõik peab olema loomulik ja loodusega kooskõlas, aga ilmselt ei suudaks ma ise kunagi midagi seesugust uskuda. Sellest hoolimata on nende vaated ning looduse tekkimise ja arenemise seletamine küllaltki huvitavad ja nende usundilises süsteemis täiesti ammendavad.
kui ta oli T. More'il külas Inglismaal ("Kõnekäänud" - esseekogu, inspireeritud antiigi mõtteteradest "Usalduslikud kõnealused" - satiiriliste dialoogide tsükkel) Satiir oli enam kui kaasaja pahede piitsutus. E pilab loodust, elutarkust, raamatutarkust, dogmasid, teolooge, stoitsistlikke filosoofe, elukauget teadust. Naerab välja inimalpusi: pühakujude ja ikoonide kummardamise, tiitlite ja seisustega edvistamise, dogmaatika ja fanatismi, pedantluse, vassivad- valetavad ärimehed, juristid, mungad, paavsitd ja piiskopid nende ahnuse pärast, pimeda ebausu ja poliitikute kisklemise. Thomas More - Erasmuse mõttekaaslane ja sõber "Utoopia" - kõrvuti reaalse tegelikkuse kritiseerimisega peegeldasid utoopiad ideaalseid kujutelmi inimelu võimalikust korraldusest. "on topos" - kreeka keeles `ei-koht', s.o koht, mida ei ole. Sellest alates kasutatakse utoopilist teostamatu unistuse ja ebatõenäolisuse iseloomustamiseks.
Näiteks maalikunstnikud vaatlevad oma pooleli tööd, silmalt hindavalt pilukil. Nagu igast reeglist, on ka siin erandeid. Eri inimesed ja erinevate kultuuride esindajad ei talu silmavaatamist ühtemoodi. Näiteks häbelikud inimesed püüavad silmsidet miinimumini viia või siis üldse vältida. Nad võivad olla kõige ausamad ja siiramad inimesed, ometi jätab silmade ärapööramine mulje, et nad midagi varjavad või vassivad. Tabavalt kutsutakse kriipshuultega inimesteks neid, kelle näo karmist sõnatusest pole võimalik midagi välja lugeda. Psühholoog Jane Templeton avaldas ajakirjas Marketing Magazine artikli "Kuidas müüja saab teada, mis ostjal tegelikult meeles mõlgub." Ta kirjutab: Kui potensiaalne ostja langetab pilgu ja pöörab näo kõrvale, siis kavatseb ta ostust loobuda. Kui aga tema huuled on lõdvestunud ja lõug suundub ettepoole, siis mõtleb ta nähtavasti teie soovituse üle järele