Sellest kujunes olulisim teaduskeskus ajaloo seisukohast vaadatunda. Olulisimaks figuuriks oli kuni 1950. aastani Kruus. Talle oli abiks Richard Kleis, kellest sai 1947. aastal Ajaloo Instituudi direktor, ametis kuni 1950. a. Üks esimese Eesti Entsüklopeedia rajajatest. Tegeles suures osas Instituudis organisatoorsete küsimustega. Artur Vassar ei evakueerunud sõja ajal. Kaitses sakslaste ajal ka doktoriväitekirja TÜs arheoloogia erialal. Kruus oli Nõukogude võimu taastamisel see, kes Vassari eest kostis ja seisis. Edaspidi Vassari uurimisteemaks varema perioodi Eesti ajalugu (enne 1917. aastat). Vassar see, kes töötab välja nõukoguliku Eesti ajaloo periodiseerimisskeemi, mis püsis suures osas kuni ENSV lõpuni; põhiautor ENSV ajalooteostes; 1947. aastal TA Ajaloo Instituudi Eesti ajaloo sektori juhataja. Ajaloo Instituudis loodi ka arheoloogiasektor ning ka kunstiajaloosektor, mille eesotsas Voldemar Vaga.
Erinevad kultuurilised kontseptsioonid ja kategooriad eri keeltes mõjutavad kogetud maailma kognitiivset klassifitseerimist. Selle tulemusel käituvad ja mõtlevad eri keelte rääkijad erinevalt. Erinevate keelte semantiline struktuur, eriti grammatika mõjutab meie mõtlemist, seega kultuuri Ruth Benedict (1887-1948) Esimesi naisi, kellest sai oluline sotsiaalteadlane tollases Ameerika ühiskonnas Sündis New Yorgis, õppis Vassari Kolledzis 1919 läks Columbia Ülikooli New Yorgis, kus õppis Franz Boase käe all ning sai ka doktorikraadi. Benedict oli mõjutatud Boase ühiskonna sotsiaalse võrdsuse ideedest. Oli ka Ameerika Antropoloogia Ühenduse president ning 'American Folklore Society' liige. Ema õpetaja, isa kirurg. Isa suri noorelt, mis põhjustas emas lakkamatut leina, mida Ruth nägi kui suurt nõrkust. Tugev psühholoogiline mõju kaotas isa surmas ning ema leinas. Lõi enda jaoks kaks eri maailma:
seda teemat käsitleda. Eesti NSV ajaloo lugemik I-II 1960-1964. Pidi ka Lätiga koostöös Balti ajalugu kirjutama ja NSVL ajalugu. 10 köitelist üleüldist ajalugu. Liiduvabariikides kolme köitelased talurahva, töölisklassi ja hariduse ajalood kirja panna. Koostamiseks uurimistöö, mis töötaks läbi lünkasid aga sobivaid teemasid vaadeldes. Olid soositud, neutraalsed ja keelatud teemad. 1950. aastate keskel uurimisteemad, tugevaim agraarajaloo koolkond. A Vassari (Hans Kruusi) koolkond. Talurahva uurimine, algatajaks, kes reaalselt juhendajakski olnud oli Artur Vassar. Aga sisuliselt uurimisvaldkond Hans Kruusi ja tema juhendatavate näol alguse saanud. 1950. aastail Kruusi tembeldati kodanlikuks natsionalistiks ka Vassarist sai Kruusi kriitik (muidu tembeldataks teda ka). Kruus 1955. aastani vanglas, võtmata süüdistusi omaks /st ei saadetud laagrisse-asumisele), elas läbi karmi kohtlemise. Pidas Vassarit reeturiks