veresoontes. See tuleneb sellest, et veri voolab alati kõrgema rõhuga veresoontest madalama rõhuga soontesse. Vereringe regulatsioon · Regulatsioone on kolme tüüpi ning need tagavad vere jagunemise elundite vahel. · Lokaalne e. autoregulatsioon: arterioolide reaktsioon venitusele, temperatuurile, mitmetele ainetele (CO2, piimhape, K+, O2, pH, NO jm) · Humoraalne regulatsioon: ained, mis tekivad organismi ühes piirkonnas, kuid liiguvad mujale toime aju vasomotoorse keskusele ja otseselt veresoontele ja südamele (reniin vererõhk ja -hulk; adrenaliin sagedus ja veresoonte toonus) · Neuraalne regulatsioon: vasomotoorses keskuses (piklik aju ja ajusild) - refleksikaare osa - baroretseptorid aordikaarel unearteri lähtumisel - sümpaatilised ja parasümpaatilised närvikiud ümber kodade ja veresoonte (südamepõimik) - kõrgemad keskused ajus (nt. mõtlemine jpm) Veresoonte toonuse regulatsioon Jaguneb kaheks: 1.Neurogeenne regulatsioon
osa, piparmünti 2 osa ja naistepuna 1 osa. Segust võetakse 1 supilusikatäis 1 kl keevale veele, lastakse tõmmata 8-10 min ja juuakse soojana. Iisop kuulub ka nende taimede hulka, mille segamisel piiritusse saadi võlujook, mida peeti varasel keskajal nõiarohuks. Ometi ravis see tinktuur paljusid haigusi. Kogemused on näidanud, et ta on aidanud ja mõningate nahahaiguste ravis. Avaldab antiallergilist toimet heinanohu ja vasomotoorse riniidi korral. Aitab puhastada organismi ja väljutada mürke. Parendab nahavärvi. Tal on haavu parandav, laialiimendav toime. Katseliselt on tõestatud iisopi eeterliku õli antimikroobne toime ja on soovitatud kasutamiseks stafülokokkide põhjustatud nahahaiguste raviks. Kuulus arst Arnold Villanovast koostas XIV saj luulekeeles ,,Salerno tervisekoodeksi", mis on pühendatud ravimtaimedele, lilledele, viljadele. Seal on iisopi kohta öeldud :
Sümpaatilist innervatsiooni saab seljaaju rinnasegmentidelt rinnapiirkonnas ja edasi kaelaganglionist. Sümpaatilise NS-i mõju südamele stimuleeriv, südame tegevus kiireneb, kokkutõmbed tugevnevad, erutuse juhtivus paraneb. Parasümpaatilise NS-i mõju uitnärvi kaudu on vastupidine – südametegevus aeglustub, kokkutõmmete ulatus väheneb. Veresooned saavad ainult sümpaatilist innervatsiooni. Veresooned omakorda on piklikus ajus paikneva vasomotoorse keskuse kontrolli all (vaso- veresoon). Seinte pidevat pinget kontrollitakse seeda pikliku aju kaudu. Piklikust ajust omakorda lähevad närviimpulsid sümpaatilistesse NS-idesse rinnasegmentidesse. Sümpaatilise NS-i mõju stimuleeriv, mis tähendab, et siseelundite veresooned ja nahaveresooned ahenevad. Skeletilihaste ja ajuveresooned saavad sümpaatikuse erutusel rohkem verd, need laienevad. Skeletilihased saavad laienevat mõju beeta-adenoretseptorite kaudu. Humoraalne regulatsioon
Maksimaalselt on haaratud oimupiirkond. Aurata migreenil on seos sotsiaalsete ja bioloogiliste tsüklitega. Migreeni ravi: 1) Hoo ravi (e ataki ravi): mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (aspiriin, paratsetamool, diklofenak, ibuprofeen jms) 2) Preventiivne ravi (e profülaktiline ravi)- seda tehakse siis kui esineb üle kolme hoo kuus, hood on rasked, ataki ravi ei ole rahuldav, aura on sage või kestev ning kui hood kestavad üle 48 tunni. Pingepeavalu Pingepeavalu pole seotud vasomotoorse mehhanismiga. Seotud lihaskontraktsiooniga. Iseloomulik: valuhood on sageli pikad. Peavalud on rohkem päeva teisel poolel (aspiriin ja teised MSPVR leevendavad, kofeiin on toimeta). Valutab kogu skalbi piirkond (kogu pea). Nagu vöö on ümber pea, hellus, valulikkus katsudes. See on tavaliselt elu teise poole peavalu umbes 40 - 50 aasta vanuselt võib peavalu oluliselt ägeneda. Hirm, depresioon, unetus.
annaabi.ee 
