Osadel populatsioonidel on kehal sinakad laigud, need esinevad tavaliselt rannikute ääres elavatel täiskasvanud isenditel. Elupaik. Vaskussid eelistavad niiskeid avatud kõrge rohuga elupaiku, nagu näiteks heinamaad ja metsalagendikud. Segamini võib ajada... Nastiku ja rästikuga. Roomajaid võib vaskussiga segamini ajada eemalt, kuid lähemal vaatlemisel on vaskuss selgelt äratuntav oma sisalikule omase peakuju poolest, samuti värvi/läike ja suuruse poolest. Erinevalt roomajatest on vaskussil ka silmalaug, väga lähedalt vaatamisel on vaskussil näha ka kõrvad. Levik. Vaskussid on kõige levinumad Euroopa sisalikud, neid ei esine ainult põhjapolaarjoone taga, Iirimaal ja Lõuna-Hispaanias. Elavad ka Aasias. Eluiga. Vaskuss elab vabas looduses üle 20 aastaseks, mis teeb vaskussist ühe kõige pikema elueaga sisaliku. Vanim vangistuses elanud vaskuss elas 54 aastat vanaks. Eluviis. Vaskusse avalikult päikest võtmas väga tihti ei näe. Nad eelistavad end kivide
kilpkonnad B niiluse krokodill II loivataolised jäsemed 2.maod C vaskuss III tugevad sarvkilbised 3.krokodillid D veekilpkonn IV 2 mürgihammast 4.sisalikud A: IV , 2 B: III , 3 C: I , 4 D: II , 1 A : Rästik on madu kellel on 2 mürgihammast millega ta salvab vaenlast. B : Niiluse krokodillil on tugevad sarvkilbised , seega on tal erakordne nahk. C : Vaskussil on luustikus jäsemete alged , ta kuulub sisalike alla . D : Veekilpkonnal on loivataolised jäsemed millega ta saab hästi vees liikuda .
Ta on levinud kogu Euroopas. Mõningates paikades kuni põhjapolaarjooneni. Eestis on ta levinud Saaremaal ja Taevaskojas. Ta elab nii niisketel kui ka kuivadel aladel, enamasti segametsades. Talvel on ta talveunes. Tema saagiks on aeglaselt liikuvad loomad, näiteks vihmaussid. Vaskuss on aeglane ja seega ka kaitsetu loom. Sellepärast on ta kerge saak vaenlastele, kuid tal on kaitseks kergesti äratulev saba. Vaenlased on näiteks rästikud, nugised, rebased. Vaskussil on jäsemete algmed. Ta kuulub looduskaitse alla. Roomajatest üldiselt: Roomajad on soojalembesed loomad. Nad elavad nii vees kui ka maismaal. Roomajad on kõigusoojased. Osadel roomajatel pole jäsemeid. Roomajad sigivad ainult kuival maal. Enamikul neist arenevad järglased nahkja või lubiainest koorega munas. Nad arenevad moondeta. Hingamiseks on neil kopsud. Sarvestunud nahk kaitseb neid kuivamise eest ja nad saavad elada ka kuivades paikades.
Mõndadel isenditel on kehal ka sinakad laigud. Elupaigaks eelistavad nad niiskeid avatud kõrge rohuga elupaiku, nagu näiteks heinamaad ja metsalagendikud. Kõige rohkem võib vaskuss looduses elada 20 aastaseks, mis teeb temast kõige pikema eluaeaga sisaliku. Vangistuses on ta koguni elanud 54 aastat. Päikese käes neid eriti ei näe, pigem kuskil varjus. Oma tegemisi teevad nad peamiselt peale loojangut ja ka peale vihma päevasel ajal. Vaskussil on võime, nagu ka teistel sisalikel, end vaenlase eest päästes saba maha jätta. Kuna vaskuss on küllaltki aeglane, püüab ta selliseid loomi tagu tigusid, vihmauss, nälkjaid jne. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/NATNAT2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Nastik http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0005/rastik.html http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/VIPBER2.htm http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=83 http://bio.edu
väiksemaid pole hambaid. loomi. neid asendavad lõugadel olevad teravad ääred, millega saab toidupalasid lahti rebida. Sigimine vaskussil rästikul kõik nad sigivad emane muneb sünnivad, sünnivad, aga munedes. olenevalt liigist 10- kivisisalikul nastikul haub munad 100 muna. enne haub munadest munadest välja paigutavad nad haudumist välja päike. päike. tavaliselt liiva hakkavad pojad kaevatud häälitsema ning
annaabi.ee 
