kehapikkusest moodustab saba) ja kergesti murduv. Talvel on vaskussid talveunes, asustades näriliste urgusid või kõdunenud kände. Talvitumine algab septembri lõpus või oktoobri alguses ning ühte kohta võib koonduda 20...30 looma. Vaskussid paarituvad maikuus ning 5...26 poega sünnivad ilma 2,5...3 kuu möödudes. Vaskuss on elussünnitaja - munad arenevad lõpuni emaslooma kehas ja noored vaskussid sünnivad läbipaistvas munakestas, mille nad kohe puruks rebivad. Vastsündinud vaskusside pikkus on kuni 10 cm. Vaskuss talub ka vangistust ning harjub inimesega. Vangistuses võib ta eluiga ulatuda 20...30 (50) eluaastani. Eestis on vaskuss hajusalt levinud ning ta kuulub looduskaitse alla.
Vaskuss (Anguis fragilis) on vaskuslaste sugukonda kuuluv roomaja.Vaskuss on levinud peaaegu kogu Euroopa mandriosas (välja arvatud Pürenee poolsaare lõunaosa, enamik Vahemeremaadest ja põhjaalad).Täiskasvanud isendid võivad olla maksimaalselt 50 cm pikkused. Vaskusside soomused on siledad ja ümber keskkeha on 2430 soomust. Isendite ülapool võib olla pruunikas, hallikas, punakas või vasekarva. Emasloomadele on iseäralik seljatriip, isastega võrreldes tumedamad küljed ja tume kõht. Idapoolsematel aladel elavatel isastel on täheldatud siniseid täppe. Millal võib Eestis kohata. Ärkavad talveunest märtsis-aprillis. Talveunne jäävad uuesti oktoobris. Välimus. Vaskussidel on sile ja kahvatu helgiga vaskse tooniga keha. Sealt tuleb ka tema nimi
kergesti murduv. Talvel on vaskussid talveunes, asustades näriliste urgusid või kõdunenud kände. Talvitumine algab septembri lõpus või oktoobri alguses ning ühte kohta võib koonduda 20…30 looma. Vaskussid paarituvad maikuus ning 5…26 poega sünnivad ilma 2,5…3 kuu möödudes. Vaskuss on elussünnitaja - munad arenevad lõpuni emaslooma kehas ja noored vaskussid sünnivad läbipaistvas munakestas, mille nad kohe puruks rebivad. Vastsündinud vaskusside pikkus on kuni 10 cm. Vaskuss talub ka vangistust ning harjub inimesega. Vangistuses võib ta eluiga ulatuda 20… 30 (50) eluaastani. Eestis on vaskuss hajusalt levinud ning ta kuulub looduskaitse alla . Eestile iseloomulikud roomajate liigid Kõige arvukamad Eesti roomajad on arusisalik ja harilik rästik. Nastikut kohtame peamiselt saartel ja rannikualadel. Haruldane pole Eestis ka vaskuss. Täpsed andmed Eesti roomajate arvukuse kohta puuduvad. Kus Eesti roomajad elavad?
..30 isendi kaupa kokku. Vaskuss Anguis fragilis L. · Toitumine Toiduks on aeglaselt liikuvad loomad - vihmaussid, maismaateod, putukavastsed, hulkjalgsed jne. · Sigimine Paaritumine toimub maikuus. Vaskuss on elussünnitaja - munad arenevad lõpuni emaslooma kehas, pojad sünnivad läbipaistvas munakestas, mis kohe puruks rebitakse. · Areng Pojad sünnivad 2,5...3 kuud peale paaritumist. Vastsündinud vaskusside, keda on 5...26, pikkus on ...10 cm. Vaskusside eluiga võib vangistuse ulatuda 20...30 (isegi 50) aastani. · Koht ökosüsteemis Vaskuss on aeglane ja kaitsetu loom ning langeb kergesti saagiks vaenlastele, kelle käest aitab pääseda pikk ja kergesti murduv saba. Vaenlasi on ohtralt - rästikud, madukotkad, toonekured, rebased, nugised jne. · Ohustatus ja kaitse Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Nastik Natrix natrix (L.)
Talvel on vaskussid talveunes, asustades näriliste urgusid või kõdunenud kände. Talvitumine algab septembri lõpus või oktoobri alguses ning ühte kohta võib koonduda 20... 30 looma. Vaskussid paarituvad maikuus ning 5...26 poega sünnivad ilma 2,5...3 kuu möödudes. Vaskuss on elussünnitaja - munad arenevad lõpuni emaslooma kehas ja noored vaskussid sünnivad läbipaistvas munakestas, mille nad kohe puruks rebivad. Vastsündinud vaskusside pikkus on kuni 10 cm. Vaskuss talub ka vangistust ning harjub inimesega. Vangistuses võib ta eluiga ulatuda 20...30 (50) eluaastani. Eestis on vaskuss hajusalt levinud ning ta kuulub looduskaitse alla. 34 Pisiimetajad Pisiimetajad (Micromammalia) kuuluvad loomariigi süsteemis imetajate klassi. Kokkuleppeliselt on meie pisiimetajad täiskasvanult kuni 30 cm kehapikkusega
annaabi.ee 
