ARVUTIVÕRGUD (algvara) Arvutivõrk- Arvutivõrk on mitmest arvutist koosnev süsteem, milles arvutid on andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud. Side arvutite vahel toimub läbi vaskkaabli või valguskaabli või on raadioside. Arvutivõrgud jaotatakse ulatuse järgi kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks. Maailma esimene arvutivõrk oli ARPANET, mis töötati välja 1969. aastal Pentagonis, USA-s. Kohtvõrk- Kohtvõrk ehk LAN (Local Area Network) on arvutivõrk, mis ühendab piiratud maaalal, hoones jne asuvaid arvuteid ja võrguseadmeid. · Virtuaalne kohtvõrk VLAN-on kokku ühendatud erinevates kohtades olevatest arvutitest
südamik teeb keerulisemaks kiu sidestamise valgusallikaga. 2. Pikemate vahemaade puhul ja multikanalmultikanaledastsuse (WDM) puhul kasutatakse nihutatud dispersiooniga kiudu. 3. See on kiudoptiline kaabel, kus kaablisoonteks on valgusimpulsse juhtivad klaas- või plastikkiud. 4. Crimpimine (lightcrimp) Krimpimine on mehaaniline töötlus. Krimpimise käigus spetsiaalse tööriista abil puhastatakse ja surutakse vaskkaabli ots tihedasti ühenduskontaktide vahele, mille tulemusel kahe materjali koostisosakesed segunevad. Siis tekib difutsioon. Seega kui piisavalt hästi valgus kaabli otsad kokku suruda siis nad segunevad ehk moodustavad ühe terviku. Sellise tehnoloogiaga saab parema ühenduse kui materjale kokku jootes, rääkimata kaabliotste omavahel kokkukeeramisest. 5. MTRJ on üks fiiber kaabli otsiku tüüpidest. Huumorinurk:
side tagamiseks, kuid tänapäeval on nad kasutuses ka väga paljues muudes valdkondades. Selle kaabli suurteks eelisteks on: 1) Väga suur läbilaskevõime ( kaablis palju kiude, teoreetiliselt läbilaskevõime ühes kius kuni 25 THz, praktiliselt kasutatakse praegu enamasti 10-40 GHz). 2) Väike signaali sumbuvus. Kui võrrelda vaskkaablit ja valguskaablit, siis fiiberoptilise kaabli plussid vaskkaabli ees on: 1) Suurem ribalaius 2) Suurem häirekindlus 3) Väiksem kaal ja diameeter 4) Sobib hästi info edastamiseks just digitaalsel kujul, mitte analoogkujul. Siiski on valguskaablil ka üks miinus, võrreldes vaskkaabliga. Nimelt on valguskaabli installeerimine ja hooldamine tunduvalt kallim, kui vaskkaablil. Fiiberoptiline kaabel koosneb mitmest fiiberoptilisest kiust. Fiiberoptiline kiud koosneb omakorda kolmest kihist:
Kasutab arvutite võrkuühendamiseks varjestamata keerdpaarkaablit. 10BaseT on defineeritud standardiga IEEE 802.3. 100BASE-T - Fast Ethernet ehk Kiire Ethernet (l00Base-T) See Etherneti standard on loodud võrkudele, kus on vaja suuremat sidekiirust, kui seda suudab pakkuda Etherneti standard (10 Mb/s). 100Base-T väljaarendajaks on Grand Junction Networks. 1000BASE-T - IEEE 802.3ab (1000Base-T) (1999) kirjeldab, kuidas gigabitt-Ethernet töötab üle 5. kategooria vaskkaabli, mis võimaldab GigE seadmeid hõlpsasti installeerida 100BaseT võrkudes ilma kaableid välja vahetamata. 1000BASE-TX - Standardiga TIA/EIA-854 defineeritud 1000BASE-TX kujutab endast 1000BASE-T versiooni, mis pidi tulema odavam, sest kasutatakse ainult kaht juhtmepaari ning vajalik elektroonika on lihtsam ja odavam. Teisalt aga nõuab kahepaariline süsteem kallima, 6. kategaooria kaabli kasutamist, nii et tegelikku kokkuhoidu ei tule. Valguskaablid On olemas ühe soonega kaabel
Selle vältimine on üks aktiivmonitori (mõni suvaline jaam) funktsioone. 4)FDDI, DQDB (ISO 802.6). Fiber Distributed Data Interface ("kiud-levi andmeliides"). FDDI spetsifitseerib 100 Mbit/s edastuskiirusega, loaringlusega, kaksikringiga kohtvõrgu, mis põhineb kiudoptilisel meedial (valguskaablil). Ta defineerib füüsilise kihi ning kanalikihist kandepöörduse (MAC)-osa. Protokoll sarnaneb suures osas Token Ringile, peamised erinevused tulenevad valguskaablist. Valguskaablil on vaskkaabli ees mitmed eelised: turvalisus (puudub väljakiirgus ja salaharundeid on praktiliselt võimatu teha), töökindlus (tundetus elektromagnetiliste häiringute suhtes), kiirus. FDDI geograafiline ulatus on hoopis teises suurusjärgus, kui vanematel võrgustandarditel. FDDI koosneb neljast protokollist: kandepöörduse (pöördusviis), füüsilise kihi (kodeerimine), füüsilise meedia (parameetrid) ja jaama halduse (konfiguratsioon) protokollist. FDDI toetab sünkroonset ja asünkroonset liiklust
Selle vältimine on üks aktiivmonitori (mõni suvaline jaam) funktsioone. 4)FDDI, DQDB (ISO 802.6). Fiber Distributed Data Interface ("kiud-levi andmeliides"). FDDI spetsifitseerib 100 Mbit/s edastuskiirusega, loaringlusega, kaksikringiga kohtvõrgu, mis põhineb kiudoptilisel meedial (valguskaablil). Ta defineerib füüsilise kihi ning kanalikihist kandepöörduse (MAC)-osa. Protokoll sarnaneb suures osas Token Ringile, peamised erinevused tulenevad valguskaablist. Valguskaablil on vaskkaabli ees mitmed eelised: turvalisus (puudub väljakiirgus ja salaharundeid on praktiliselt võimatu teha), töökindlus (tundetus elektromagnetiliste häiringute suhtes), kiirus. FDDI geograafiline ulatus on hoopis teises suurusjärgus, kui vanematel võrgustandarditel. FDDI koosneb neljast protokollist: kandepöörduse (pöördusviis), füüsilise kihi (kodeerimine), füüsilise meedia (parameetrid) ja jaama halduse (konfiguratsioon) protokollist. FDDI toetab sünkroonset ja asünkroonset liiklust
t. iga sõlm võib vahetada informatsiooni mistahes teise sõlmega läbi tsentraalse sõlme 6. puutopoloogia - puhttopoloogilisest vaatevinklist kujutab see endast omavahel kokku ühendatud tähtvõrke 7. hübriidtopoloogia - kahe või enama võrgutopoloogia kombinatsioon Võrgu tüübid Iga võrk on põhimõtteliselt sõlmede ehk kontaktpunktide jada, mille kaudu vahetatakse informatsiooni võrku ühendatud arvutite vahel. Neid punkte võib omavahel ühendada vaskkaabli, kiudoptilise kaabli või raadioside abil. Arvutivõrke on mitut tüüpi: 1. kohtvõrgud (LAN), kus kokku on ühendatud ühes hoones asuvad arvutid 2. laivõrgud (WAN), kus arvutid paiknevad mitmes kohas ja on omavahel ühendatud üle telefoniliinide või raadiolinkide 3. territoriaalvõrgud (CAN) , kus ühte võrku on ühendatud suure tehase, ülikoolilinnaku, sõjaväeosa jne. arvutid 4. linnavõrgud (MAN), mis katavad tervet linna 5
kategooria või parema kaabli (tavalises 5. kategooria kaablis on 4 juhtme paari ning selle tõttu toetab kahte 100BASE-TX ühendust). Nagu 10BASE-T kaablis, on õiged paarid oranzid ja rohelised paarid (tavaliselt teine ja kolmas paar) TIA/EIA-568-B standardis (Telekommunikatsiooni Tööstuse Ühingu standard) T568A või T568B. Need paarid kasutavad kontakte 1, 2, 3 ja 6. 1000BASE-T IEEE 802.3ab (1000Base-T) (1999) kirjeldab, kuidas gigabitt-Ethernet töötab üle 5. kategooria vaskkaabli, mis võimaldab GigE seadmeid hõlpsasti installeerida 100BaseT võrkudes ilma kaableid välja vahetamata. 1000BASE-TX Standardiga TIA/EIA-854 defineeritud 1000BASE-TX kujutab endast 1000BASE-T versiooni, mis pidi tulema odavam, sest kasutatakse ainult kaht juhtmepaari ning vajalik elektroonika on lihtsam ja odavam. Teisalt aga nõuab kahepaariline süsteem kallima, 6. kategaooria kaabli kasutamist, nii et tegelikku kokkuhoidu ei tule. Kuna elektroonika
SISSEJUHATUS Arvutivõrk on seadmete ja/või protseduuride kogum, mis võimaldab kanda andmeid ühest arvutist teise. Meie vaatleme arvutivõrke, kus andmeedastus toimub inimese või mõne teise elusolendi otsese vahenduseta. Arvutivõrk on mitmest arvutist koosnev süsteem, milles arvutid on andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud. Side arvutite vahel toimub läbi vaskkaabli või valguskaabli või on raadioside. Vaskkaabel võib olla koaksiaalkaabel, varjestamata kaabel (varjestamata keerdpaarjuhe (UTP) või varjestatud kaabel (varjestatud keerdpaarjuhe (STP)). Arvutivõrkude standardite ja tehnoloogiate seas on Ethernet, traadita kohtvõrk, kodu-PNA ja elektriliiniside. Inimesed kasutavad pidevalt oma igapäevases elus pangaautomaate, seejuures enesele teadvustamata et iga kord kui nad sooritavad mingi tehingu, olgu see siis sularaha välja võtmine
mida kasutatakse enamasti võrgumagistraalides. Esimene gigabitt- Etherneti IEEE standard 802.3z (1997) defineerib optilise multimoodkiu kasutamise ning kirjeldab täisdupleksedastust kommutaatorist lõppjaamani või teise kommutaatorini ja pooldupleksedastust CSMA/CD abil ühiskasutusega keskkonnas. IEEE 802.3ab (1000Base-T) (1999) kirjeldab, kuidas gigabitt-Ethernet töötab üle 5. kategooria vaskkaabli, mis võimaldab GigE seadmeid hõlpsasti installeerida 100BaseT võrkudes ilma kaableid välja vahetamata. Maksimaalne sõlmedevaheline kaugus sellistes võrkudes sõltuvalt transiiveri tüübist ja kasutatavast kaablist 802.1Q: IEEE 802.1q standard annab mehhanismi virtuaalsete kohtvõrkude identifitseerimiseks ja teenusekvaliteedi tasemete määramiseks. Ethernet'i kaadritele lisatakse 4 baiti, suurendades sellega
annaabi.ee 
