Jah, kuna üksteise abistamiseks ja heaolu loomiseks on nii mõndagi tehtud. 3. Mida tähendab erakond? Mis on erakonna eesmärgiks? Erakond - kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon. Erakonna eesmärgiks on võimule pääsemine ja oma huvide realiseerimine poliitikas. 4. Kes võivad kuuluda Eesti Vabariigi erakonda? Eesti Vabariigi erakonda võivad kuuluda vaid Eesti Vabariigi kodanikud. 5. Mille poolest erinevad vasakpoolsed erkonnad parempoolsetest? Vaskapoolsed rõhutavad sotsiaalset õiglust ja võrdsust ühiskonnas, parempoolsed aga indiviidi vabadust, konkurentsi ja õigust valikule; Vasakpoolsed pooldavad riigi suuremat rolli majanduses ja kodaniku elus, parempoolsed riigi vähest sekkumist majandusse ja kodaniku ellu; Vaskapoolsed pooldavad astmelist tulumaksu, parempoolsed võrdelist ehk proportsionaalset. 6. Mille poolest erinevad paremerakonnad vasakpoolsetest? Vt. küs 5. 7. Mis on ametiühing? Kelle huve see kaitseb?
positsioonisõda, mürgigaasi kasutamine, tankid (inglismaa), suurtükid, allveelaevad, lennukid. 32. Muutused ühiskonnas – sõjategevus kurnab inimesi, üldise töökohustuse kehtestamine, järks elatustaseme langus, toiduainete puudus, epideemia levik, rahvuslik vabadusvõitlus(andis sõjale uue puhangu), salliamtus muulaste vastu, liberaalse maailmapidliu kokkuvarisemine, maksukoormuse tõstmine, levivad vaskapoolsed vaated. 33. Kadunud põlvkond – sõjas osalendu põlvkond. Sõjast tagaasitulels või sõjakoledusi nähes polnud inimesed enam võimelised kohanema normaalse eluga. 34. Venemaa Keisririik esimeses maailmasõjas – ülehindas oma võimed ja sõjaväe suutlikkust. Tulemused: sõjaväe riigivastasus, majanduslik kaos, sotsiaalne rahulolematus, tsaarivastasus, rahvusliikumised, 35. Veebruarirevolutsiooni põhjused - elanikkond pole nõus elama vaesuses ja näljas,
seda. Peale veebruarirevolutsiooni näis, et demokraatlikult Venemaal on tunduvalt rohkem võimalusi võimalikult sõltumatu Leedu tuleviku jaoks. Leedulased pöördusid samal ajal eestlastega ajutise valitsuse poole, et saavutada luba rahvuskubermangu moodustamiseks, mida ka alul lubati, kuid maa oli muidugi Sakslaste käes. Uus ajutine valitsus eesotsas Kerenskiga nii suuri lubadusi ei jaganud. Esimene Leedu seim läks täiega lõhki, sest parempoolsed pooldasid täielikku iseseisvust aga vaskapoolsed laiaulatuslikku autonoomiat. Saksa okupeeritud aladel aga õnnestus isegi koondada rahvuskogu ja kuulutada välja iseseisvusdeklaratsioon. 18.-22. sept 1917 peeti Saksa aladel üle-leedumaaline konverents Leedu tuleviku suhtes. Avas selle doktor Jonas Basanavicius. Konverents võttis vastu Leedu poliitilise tuleviku otsuse, ning võeti eesmärgiks Leedu iseseisvus etnilistes piirides, kuid deklareeriti ka liidusuhteid Saksamaaga. Koostati rahvuskogu Dariba. Oktoobris ja detsembris
Juured ulatuvad tagasi 1905. aastasse. Tartus. Maailmasja aastatel koondus ümber ajalehe Vaba Sõna, erakonna juhiks oli Jüri Vilms. Oktoobris 1917 nimetati ümber Eesti Tööerakonnaks. Erakonnas ka arst Konstantin Konik, Otto Strandman, jurist Ants Piip, Juhan Kukk, EW esimene rahaminister. Lõppsihiks sotisalistliku ük ülesehitamine, mis pidi toimuma pika aja vältel loomulikul teel. Tööerakondlased tähtustasid veelgi enam rahvuslikke küsimusi kui teised vaskapoolsed. Paremtsentristlikud erakonnad Eesti Demokraatlik Erakond (EDE) Jaan Tõnissoni Partei, Eesti Rahvameelse Eduerakonna järeltulija. 1917. mais kutsuti kokku partei asutamiskongress. Üldilmelt ja liikmeskonnalt sarnanes väga oma eelkäijale. Tugineti vanema põlve haritlastele, rikastele talupoegade ja Tartu eesti linnakondanlusele. Põhja-Eestisse ulatus mõju väga tagasihoidlikult. Mõjukuse suurendamiseks kutsuti Tlnas ellu tütarerakond, millega veidi hiljem liitus ka Jaan Poska.
Juured ulatuvad tagasi 1905. aastasse. Tartus. Maailmasja aastatel koondus ümber ajalehe Vaba Sõna, erakonna juhiks oli Jüri Vilms. Oktoobris 1917 nimetati ümber Eesti Tööerakonnaks. Erakonnas ka arst Konstantin Konik, Otto Strandman, jurist Ants Piip, Juhan Kukk, EW esimene rahaminister. Lõppsihiks sotisalistliku ük ülesehitamine, mis pidi toimuma pika aja vältel loomulikul teel. Tööerakondlased tähtustasid veelgi enam rahvuslikke küsimusi kui teised vaskapoolsed. demokraadid *Eesti Demokraatlik Erakond (EDE) – Jaan Tõnissoni Partei, Eesti Rahvameelse Eduerakonna järeltulija. 1917. mais kutsuti kokku partei asutamiskongress. Üldilmelt ja liikmeskonnalt sarnanes väga oma eelkäijale. Tugineti vanema põlve haritlastele, rikastele talupoegade ja Tartu eesti linnakondanlusele. Põhja-Eestisse ulatus mõju väga tagasihoidlikult. Mõjukuse suurendamiseks kutsuti Tlnas ellu tütarerakond, millega veidi hiljem liitus ka Jaan Poska. , agraarparteid, 1917
annaabi.ee 
