autonoomses piirkonnas ning Tomski oblastis. Handi keel kuulub soome-ugri keelte hulka, mis moodustab koos mansi ja ungari keelega ugri keelerühma ja mansi keelega obiugri labarum. Hantide lähim sugulaskeel on mansi keel. Umbes 13 sajandil hakkasid handi ja mansi keeled hargnema. Hantide keeled jagunevad arvukateks murreteks. Lääne- ja idamurded on peamised murderühmad. Esimese murderühma moodustavad Obdorski, Obi- äärne ja Irtõsi-äärne murre, idarühma aga Surguti ja Vahhi- Vasjugani murre. Handi keeles on kokku 13 murret. Kõik need murded erinevad tunduvalt üksteisest foneetiliselt, morfoloogiliselt ja leksikaalselt. Need kolm peamist murrete gruppi ei saa üksteisest aru. Omavaheline arusaamine on raskendatud ja murdevahed on märgatavad. Handi keel on võtnud palju sõnalaenu sürjakomi, tatari, neneetsi ning vene keelest. Kirjakeel Juba 19 sajandil üritati luua handi kirjakeelt. Esimeseks trükiseks oli Matteuse evangeelium, mis ilmus välja 1868 aastal Londonis P
Asuala Handid elavad Lääne-Siberis Obi, Irtõsi ja teiste sealsete suurte jõgede ääres laial territooriumil. Eristatakse kolme handi etnilist rühma: põhjahandid (Obi alamjooks ja lisajõed), lõunahandid (Irtõsi alamjooks, Konda, Demjanka) ja idahandid (Obi keskjooks Pimist Vasjuganini), kes erinevad üksteisest murde/keele, enesenimetuste, elatusalade ja materiaalse kultuuri poolest. Hantide etnilised rühmad jagunevad jõgikonniti veelgi väiksemateks sotsiaalseteks üksusteks (nt Vasjugani, Tromjogani, Vahhi, Kazõmi, Jugani, Ljamini, Pimi jt handid), kes elavad üksteisest üsna eraldatult. Hantide asuala jääb valdavalt taigaaladele, kus kasvavad seedrid, männid ja lehised, põhjas ka metsatundrasse ja lagetundrasse. Need on soised madalad alad (25-100 m ü.m.p) rohkete jõgede ja järvedega. 4 Eluala Traditsioonilise eluviisi poolest on handid kütid-kalamehed
Handid elavad Lääne-Siberis Obi, Irtõsi ja teiste sealsete suurte jõgede ääres hajali laial territooriumil. Eristatakse kolme handi etnilist rühma: põhjahandid (Obi alamjooks ja lisajõed), lõunahandid (Irtõsi alamjooks, Konda, Demjanka) ja idahandid (Obi keskjooks Pimist Vasjuganini), kes erinevad üksteisest murde/keele, enesenimetuste, elatusalade ja materiaalse kultuuri poolest. Hantide etnilised rühmad jagunevad jõgikonniti veelgi väiksemateks sotsiaalseteks üksusteks (nt Vasjugani, Tromjogani, Vahhi, Kazõmi, Jugani, Ljamini, Pimi jt handid), kes elavad üksteisest üsna eraldatult. Administratiivselt asustavad handid Handi-Mansi ja Jamali Neenetsi autonoomset ringkonda ning väike osa ka Tomski oblastit. Hantide asuala jääb valdavalt taigaaladele, kus kasvavad seedrid, männid ja lehised, põhjas ka metsatundrasse ja lagetundrasse. Need on soised madalad alad (25-100 m ü.m.p) rohkete jõgede ja järvedega.
annaabi.ee 
