se vahel. On aga väga palju liike, mis tulbastamist ei teni. On tähelepanekuid, mille kohaselt levib mädanik puutüves kogu selle läbimõõdu ulatu- talugi (tulbastamise tulemusel saame tulbakõrguse ses, mis puul oli tulbastamise ajal. Terveks jääb kännu); liike, mis tulbastamise üle elavad, on oluliselt puit vaid nende aastaringide ulatuses, mis kas- vähem. vasid tulbastamisele järgnevatel aastatel. Ainsaks õigustuseks tulbastamisele võib olla va- • Tulbastamine muudab puuvõra nõrgaks. Puu jadus väga auväärses eas puud (näiteks ajaloolise või reageerib võra ja sellega kaasnevale lehestiku kultuuriväärtusega õõnes haraline pärn) elusana hoi- kaotusele nn vesivõsude moodustamisega. Ve- da, kui suur võra tooks kaasa murdumise ja puu hä-
kaugeleulatuvaid demograafilisi ja sotsiaalseid tumise, ning kujundasid siin kompaktsed ve tagajärgi, mis mõjutavad Eesti arengut veel nekeelse elanikkonnaga asustuspiirkonnad. tänaselgi päeval. Tööstuse eelisarendamise tagajärjel kas Käsumajanduse kõige olulisemaks de vasid linnad ja enamik muulasi asus sinna mograafiliseks tagajärjeks oli sõjajärgsetel elama. Kolhooside loomine kiirendas ka ta aastatel alanud massiline võõrtööliste sissevool. lupoegade maalt lahkumist. 1945. aastal elas Pärast pürimuudatusi sai Eesti NSVst linnades kolmandik, 1953. aastal aga juba üle
Soovibȱtugevdadaȱreligioosseidȱ Soovibȱabi,ȱetȱenamȱosaledaȱettekirȬ tõekspidamisi,ȱmillestȱonȱvaremȱloȬ jutatudȱusulistesȱtõekspidamistesȱ hutustȱleidnudȱ (nt religioossed tseremooniad, toitumis- SoovibȱtugevdadaȱreligioosseidȱtaȬ reeglid, riietus, palvused, usutoimin- vasid,ȱmillestȱonȱvaremȱlohutustȱ gud/usuteenistused, isiklikud religioos- leidnudȱ sed toimingud, religioosse kirjavara ja SeabȱkahtluseȱallaȱkahjulikudȱusuliȬ ajakirjanduse lugemine või jälgimine, sedȱtõekspidamisedȱ pühade pidamine)ȱ
realismini ei suutnud Bornhöe tõsta, rä akimata revolutsioonilise proletariaadi seisukohtadest. Jõdmata väja murda tekkinud ummikust, loobus ta üdse avalikust kirjanduslikust tegevusest. Bornhöe oli rahvusliku liikumise perioodi viimaseks silmapaistvaks kirjanikuks. Tema loomingu tätsus on aga ulatunud kaugele üe oma aja, avaldades suurt edasiviivat mõu kirjanduses ja üiskondlikes südmustes. Bornhöe teosed oma võtleva sisuga kas-vasid üe feodalismi igandite vastase liikumise üesannetest ja omandasid uutes üiskondlikes tingimustes revolutsioonilise, üestõsule kutsuva täenduse igasuguse rõumise vastu. Tohutu mõu oli Bornhöe jutustustel, ennekõke «Tasujal», 1905. a. revolutsiooni pävil, eriti talurahva võtluses mõsnike vastu. Just 1905. a. algul hakkas ajaleht «Uus Aeg» oma kaasandena massilises tiraazs avaldama Bornhöe kirjatö ode kogu. Pole kahtlust, et teosed leidsid rahvahulkades võmsat vastukaja ja
annaabi.ee 
