Fiibrid ehk kiud · Tselluloos paber, puit, papp · Siid · Puuvill · Plastikud, kummid (naftatooted) süsivesinikud · Lina Metallid · Kasutatakse masinate ja seadmete ehituseks · Raudbetoon ehitusmaterjal · Veel Tootmine · Raud kaevandatakse rauamaaki, rikastatakse, ja saadakse raud · Alumiinium saadakse boksiidist · Vask vasemaagist Teras saadakse rauast, roostevaba, elastne, vastupidav Must metallurgia tegeleb raua ja selle sulamitega (malm, teras) Värviline metallurgia teiste metallide töötlemine
Vanim tööriistametall vask Looduses ei ole vask ega vaseühendid levinud. Vaske võib mõnikord looduses esineda ka ehedalt. Ilmselt valmistas meie eellane eheda vase tükkidest enam kui 10 000 aastat tagasi esimesi tööriistu ja pani sellega aluse vaseajale. Vase kasutamist soodustas nii võimalus teda külmtöödelda kui ka hõlpus saamisviis vasemaagist. Vase moodustumise kohta on mitmeid erinevaid arvamusi. Ühe levinuma seisu- koha järgi oli vask kaugetel geoloogilistel ajastutel algul ühendis väävliga ja moodus- tas sulfiidimaake. Vulkaanilistes rajoonides võis sulfiidimaak kõrgetel tempe- ratuuridel reageerida hapnikuga. Tekkis vaskoksiid, mis reageeris vasksulfiidiga ja moodustus vask. Vask püüdis inimeste pilke oma rohelise värvusega. Kivikirvega tagumisel ei
inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne. Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2. Et vaske leidub looduses ka ehedalt, siis kuulub ta vanimate tuntud elementide hulka. Vasemaagist valmistatud vanimad esemed on enam kui 10 000 aastat vanad. Füüsikalised omadusedVask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel
Täna-päeval on palju väga kasulikke vasesulameid, kuid metalli kõrgest hinnast tingituna on need paljudel juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu alumiinium ja plastid. Leidumine looduses Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2. Vaske leidub looduses ka ehedalt.Vask on üks vanemaid metalle. Vasemaagist valmistatud vanimad esemed on enam kui 10 000 aastat vanad. Põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest.Suured vasemaagi maardlad asuvad Tsiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus Chuquicamata karjäär. Kastusalad Kasutatakse palju elektroonikatööstuses. Näiteks: Arvutid, Autoelektroonika ja Helithnika kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaazis.
Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Plastiline metall, mida hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Vask on väheaktiivne metall ning ta ei reageeri hapetega ega veega. Leidumine Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena , näiteks sulfiidina (Cu 2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2. Et vaske leidub looduses ka ehedalt , siis kuulub ta vanimate tuntud elementide hulka. Vasemaagist valmistatud vanimad esemed on enam kui 10 000 aastat vanad. Füüsikalised omadused Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht,
Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi. vask :Omadustelt on metall. Värvus varieerub punasest kuldkollaseni .Plastiline metall, mida hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2. Et vaske leidub looduses ka ehedalt, siis kuulub ta vanimate tuntud elementide hulka. Vasemaagist valmistatud vanimad esemed on enam kui 10 000 aastat vanad. Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt
inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne. Leidumine looduses Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2. Vaske leidub looduses ka ehedalt.Vask on üks vanemaid metalle. Vasemaagist valmistatud vanimad esemed on enam kui 10 000 aastat vanad. Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest.Suured vasemaagi maardlad asuvad Tsiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus Chuquicamata karjäär. Füüsikalised omadused Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kui vaske kuumutada,siis kattub ta musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga
2. CO2 + C = 2CO 3. C + O2 = CO2 *metalli tootmiseks vajalik kõrge temperatuur saadakse kütuse põlemisest. Pürometallurgia alla kuulub ka elektrometallurgia, kus metallide tootmiseks kasutatakse elektrienergiat. *Pürometallurgilistel protsessidel redutseeritakse metall oksiidimaagist söe või süsinikoksiidiga. Nii toodetakse rauamaagist rauda, vasemaagist vaske: Fe2O3 + 3C = 2Fe + 3CO Fe3O4 + 4CO = 3Fe + 4CO2 Cu2O + C = 2Cu + CO *Kui metallimaak on sulfiid, siis särratatakse ("põletatakse") see esmalt oksiidiks ja redutseeritakse siis söega metalliks. Nii toimub plii tootmine:
v=MfIHtxaY8Jw 1. Fe2O33CO 2Fe + 3CO2 2. CO2 + C = 2CO 3. C + O2 = CO2 *metalli tootmiseks vajalik kõrge temperatuur saadakse kütuse põlemisest. Pürometallurgia alla kuulub ka elektrometallurgia, kus metallide tootmiseks kasutatakse elektrienergiat. *Pürometallurgilistel protsessidel redutseeritakse metall oksiidimaagist söe või süsinikoksiidiga. Nii toodetakse rauamaagist rauda, vasemaagist vaske: Fe2O3 + 3C = 2Fe + 3CO Fe3O4 + 4CO = 3Fe + 4CO2 Cu2O + C = 2Cu + CO *Kui metallimaak on sulfiid, siis särratatakse ("põletatakse") see esmalt oksiidiks ja redutseeritakse siis söega metalliks. Nii toimub plii tootmine:
Vase maagimaardlates on umbes 90% vaske, ülejäänud osa moodustavad muud metallid. Tavaliselt on see nikkel. (Медные руды, 2011) Vasemaaki on palju Tšiilis, Kasahstanis, Usbekistanis, Armeenias, Peruus, Zairis, USAs, Kanadas, Aafrika keskosas (Sambia ja Kongo DV territooriumil). Samuti on suuremad vasemaagi leiukohad on Poolas. (Ida-Euroopa) 2.3. Tootmise põhiprotsessid Vaske tootmiseks on mitmeid erinevaid võimalusi. Enamus vasemaagist tekib rikastamise teel-rikastamisel eraldatakse maagist suurem osa kõrvalainetest (Медные руды, 2011). Kuid vaske toodetakse ka pürometallurgilistel protsessidel (selle käigus sulatatakse metall maagist välja kõrge temperatuuriga. Kõrge temperatuuriga leek saadakse kütuste põletamisel.), kus metall redutseeritakse oksiidimaagist söe või süsinikoksiidiga, Cu2O + C = 2Cu + CO (Üldteavet metallidest). Vaske toodetakse ka hüdrometallurgia abil: see põhineb maakide
Rauamaaki töödeldakse malmiks kõrgahjudes , erilistes konverterites vähendatakse malmist süsiniku ja teiste lisandite sisaldust ning saadakse teras. Vask (Cu) Leidumine looduses Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2. Et vaske leidub looduses ka ehedalt, siis kuulub ta vanimate tuntud elementide hulka. Vasemaagist valmistatud vanimad esemed on enam kui 10 000 aastat vanad. Füüsikalised omadused Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel,
annaabi.ee 
