uurib olemise printsiipe ja algpõhjusi. Teine filosoofia on matemaatika ja füüsika Mateeria ning olemus Aristotelese õpetuse järgi saab iga asja puhul mõtteliselt eristada tema mateeriat ja olemust/vormi. Ehk laua mateeriaks võib olla puit, kuid mingi hulk puitu ei ole veel laud, selleks peab see puiduhulk realiseerima laua vormi. Võimalikkus ja tegelikkus Aristotelese õpetuse järgi on vorm mateerias juba olemas võimalikkusena. Nii on vasekamakas skulptuur võimalikkusena. Seega eritstab Aristoteles kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Tegelikkuseks võib saada ianult see, mis on võimalikkusena juba olemas. Tekkimine on järelikult üleminek võimalikkuselt tegelikkusele. Kõik tekib niisiis olemasolevvast, võimalikkusena olemasolevast. Puidus on võimalikkusena olemas juba laua vormning tänu sellele saabki puidust valmistada laua. Samas on aga puidus võimalikkusena olemas veel teisedki
Üksiknähtusena on substants kui kõigi omaduste kandja lõplik, muutuv, eriline. Vormina on ta üldine, lõpmatu, püsiv. Kuid vorm, olles üldine, ei saa iseseisvalt olemas olla, ta vormistab määratlematut mateeriat. Näiteks hobuse ,,vormi" moodustab kõigi hobuste sarnasus, hobuste omaduste ühisosa, ,,hobusus" (tänapäeval hobuste kui liigi omadused). Kui hobuse liik säilib, on hobuse ,,vorm" igikestev. Vorm on mateerias olemas võimalikkusena, potentsiaalselt (nt skulptuur on vasekamakas olemas võimalikkusena, mille skulptor teeb tegelikkuseks; muna on tulevase kana võimalikkus). Mateeria on vormi võimalikkus (potentia) ja vorm on iseenese tegelikkus (actus). Loomulikud asjad on need, kus vorm realiseerub neis iseeneslikult, nt taimed ja loomad, kunstlikud asjad on need, milles vorm realiseerub nt inimese tegevuse tulemusena. Maailmas valitseb vormide hierarhia, mille puhul madalamal astmel mateeria ja vormi ühtsusena esinev ese on kõrgema astme jaoks mateeria. Nt vask on
Tunnetus on protsess, mis toimub üheaegselt meie sees ja meie ümber. Pole sellist puhast mõeldavat. Kõike seda, mille abil saab midagi lähemalt määratleda, nimetab Aristoteles ,,kategooriateks". Mateeria (hyle) olemus või vorm (eidos, morphe) ehk see, mis tee asja selleks, mis ta on, seda olemust saab väljjendada definitsiooninia. Vorm on mõistusega ,,nähtav" asja olemus, tänu millele on asi just see, mis ta on. Vorm on mateerias olemas võimalikkusena. Vasekamakas on skulptuur olemas võimalikkusena. Aristoteles eristab kahesugust olemasolu tegelikkusena (kr energeia) ja võimalikkusena (dynamis). Entelehhia on tegelik antus või teostumine. TEKKIMINE on üleminek võimalikkuselt tegelikkusele või tisisõnu võimalikkuse teostumine. Kõik tekib olemasolevast, kuid mitte tegelikult, vaid võimalikkusena olemasolevast. Loomulikud ja kunstlikud asjad Loomulikud asjad on need, milles endis peitub liikumise/muutumise allikas, sellist muutumise
annaabi.ee 
