51. Sääreluu iseärasused mäletsejalistel ja hobusel. Pindluu on tugevast taandarenenud. Mäletsejalistel on pindluupea sääreluuga liitunud, keha puudub ja lateraalne vasarik on iseseisvustunud. Sääreluuteol nähtavad vaod kulgevad sagitaaltasandis. Hobuse pindluupea liigestub sääreluuga. Pindluu lateraalne vasarik kasvab esimesel eluaastal sääreluuga kokku, moodustades sääreluu lateraalse vasariku. 52. Mis luudest koosneb tagajala skelett? Kanna, pöia, varvaste luudest. 53. Kannaluude proksimaalne rida(osad). Kontsluu, kandluu 54. Kannaluude keskne rida. Evolutsiooni käigus taandarenenud, hõlmab kontsluuja distaalse rea vahele jäävat tsentraalset kannaluud. 55. Kannaluuse distaalne rida. Maksimaalselt neli luud, viies on ajapikku hääbunud. Kannaluude loetlemist alustaakse mediaalset küljest. 56. Kanna luude iseärasused
Õndlalihase kõõluses Õndlalihase-seesamluu sesamoideum musculi poplitei). NA NA Lateraalne vasarik on sääreluuga kokku kasvanud NA moodustades sääreluu lateraalse vasariku Pindluupea liigestub sääreluuga, keha 1. Pindluu on välja arenenud ja sääreluu suhte taandarenenud, naaskeljas, läheb üle sidemeks. 1. I ja II kannaluu on liitunud 1. Kõik kanna luud on eraldi 1. Arenenud III pöialuu, erinevalt kämblaluust on 1. I Pöialuu säilinud pikiovaalse või ümara ristlõikega. 2. II ja IV rudimendina, sageli I
Tegemist on eluohtliku vigastusega, mis põhjustab suurt verekaotust (→ osa „Šokk“) A. femoralis kulgeb reielihaste vahel alla ja mediaalsele küljele, andes teel lihastele harusid. Põlveõndlas saab temast õndlaarter (a. poplitea), mis jaguneb säärearteriks (a. tibialis) ja pindluuarteriks (a. peronaea). Märkus. Jalgadel palpeeritakse pulssi järgmiselt: jalalaba pealt selgmist jalaarterit (a. dorsalis pedis) ja sääreluu sisemise päksi ehk vasariku alt sääreluuarterit (a. tibialis posterior) (→ ptk „Olukorra ülevaatus, seisundi hindamine ja patsiendi läbivaatus“). Veenid Veenid on õhukeste seintega, kuid siiski on veeniseinas silelihased, mille kokkutõmbe või lõtvumise kaudu võib venoosse soonkonna mahtuvust vähendada või suurendada. Veri voolab veenides osalt passiivselt, osalt aga välisrõhu toimel (kui veenid läbivad töötavaid lihaseid). Veeniklapid hoolitsevad õige voolusuuna eest.
annaabi.ee 
