Töökäigul surub vasara löögiosa silindris oleva õhu kokku. Järsult kokkusurutud õhk kuumeneb tugevasti ning samal ajal silindrisse pritsitav diislikütus süttib iseenesest. Toruvasar valmistatakse õhk- ja vesijahutusega. Erinevalt juhtvarrastega vasaratest töötavad nad väikese surveastmega, suurema tõstekõrgusega ning kütus põleb neis ka pärast lööki. Toruvasara löögiosa on raske üles- alla liikuv kolb. Koosneb töösilindrist, juhttorust, kolvist, vasaraalusest, kütusepumbast, vaiakaitsepeast ja haakeseadisest. Vibroramm löögienergia allikaks on suundvõnke- vibraator, mis kinnitatud elastsetele elementidele toetuvale alusplaadile ja varustatud löökuriga. Vibratsiooni tagajärjel hakkab plaat liikuma üles-alla ning annad lööke alasile, mis kinnitatud tugiplaadile. Viimane toetub vastava kinnitusseadme kaudu vaia peale. Kaasaegsete vibrorammide jõuallikatena kasutatakse peamiselt hüdromootoreid. 18. viimistlustöödemasinad: kompressorid
Töökäigul surub vasara löögiosa sindris oleva õhu kokku (15 . . . 35 kordselt). Järsult kokkusurutud õhk kuumeneb tugevasti ning samal ajal sindrisse pritsitav diislikütus süttib iseenesest. Põlemisel te kib palju põlemisgaasi, mis annab oma energia vahetult vasara löögiosale. Toruvasar (joon. 22.5) koosneb töösilindrist, juhtorust, kolvist, vasaraalusest, kütusepumbast, vaiakaitse-peast ja haakeseadisest. Löögiosana töötava massiivse kolvi 9 alumises osas on rõngasooned, ülaosas on süvend haakeseadise konksu tarvis. Ruum vasaraaluse ja kolvi vahel kolvi alumises seisus moodustab ku-mera põlemisambri. Kolvi ülaosas paikneb õlipaak.
tootmist vähendatud ning neid vahetavad välja täiuslikumad torujuhikutega diiselvasarad (toruvasarad) Toruvasaraid valmistatakse õhk- ja vesijahutusega. Erinevalt juhtvarrastega vasaratest töötavad nad väikese surveastmega [13 . . .15), suurema tõstekõrgusega (kuni 3 m) ning kütus põleb neis ka pärast lööki. Toruvasara löögiosa on raske üles-alla liikuv kolb. Toruvasar koosneb töösilindrist, juhtorust, kolvist, vasaraalusest, kütusepumbast, vaiakaitsepeast ja haakeseadisest. Löögiosana töötava massiivse kolvi alumises osas on rõngasooned, ülaosas on süvend haakeseadise konksu tarvis. Ruum vasaraaluse ja kolvi vahel kolvi alumises seisus moodustab kumera põlemisambri. Kolvi ülaosas paikneb õlipaak. Löögihetkel pritsib õli sealt üles ning valgub kanaleid pidi silindri siseseintele ja kolvipinnale, vähendades nendevahelist hõõret. Ülalt lahtine liikumatu silinder toetub