Uueks ja viimaseks liivi ordumeistriks sai Gotthard Kettlers. Vana-Liivimaa lõpp: 1561. aastal lõppes vana-liivimaa ajastu: Põhja-eesti läks rootsi alla, lakkas olemast liivi ordu. Ordumeister ja liivimaa aadlikud vandusid truudust poola kuningale. Saare-Lääne liideti taaniga. Seega 1561 aastal kadusid lõplikult kõik keskaegsed feodaalriigid Eestis. Seda aastat peetakse keskaja lõpuaastaks eestis. Liivimaa kuningriik: 1570 aastal eksisteeris eestis venemaa vasallriigina, nn liivimaa kuningriik keskusega põltsamaal, kuningaks oli hertsog Magnus. Magnuse abiga üritas Ivan julm eesti alasid hõivata 1575-76 aastail õnnestus Magnuse vaenlastel vallutada pea kogu eesti ala. Eestlaste olukord sõjas: Sõda laastas armutult eesti alasid(metsikud rüüsteretked,erakordsed maksud, katk, näljahäda linnades) 1560-61 toimunud talupoegade ülestõus lääne ja harjumaal(sakslaste vastu) suruti maha.
Liivimaa alasid üritati leida abi Taanist. 1560 aasta jaanuaris alustas tsaaririik uuesti sõjategevust. 1561. aastaks varises orduriik kokku. Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid end Rootsi Kuningriigile; Liivi Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola kuningriigi võimu alla. 1561. aasta Vilno lepinguga moodustati Liivi sõja ajal endise Vana-Liivimaa Liivimaa konföderatsiooni maadest: Kuramaal viimase Liivi ordu maameister Gotthard Kettleri valitsetav ilmalik, Rzeczpospolita vasallriigina Kuramaa hertsogiriigi ja Lõuna-Eesti ning Lätimaa territooriumist Liivimaa hertsogkond, mille valitsejaks oli Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja. 1561. aastal püüdis Moskva tsaar Ivan IV lahendada kujunenud poliitilist ja sõjalist olukorda diplomaatilisel teel püüdes abielluda järglasteta Jagelloonide dünastia pealiinis viimase meessoost liikme Poola kuninga Zygmunt II Augusti õega. Läbirääkimised lõppesid 1561. aasta sügisel
Baltisaksa kõrgkultuur Karl Ernst von Baer Baltisakslased olid Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht. Eesti- ja Liivimaal asunud baltisakslased sattusid korduvalt Rootsi võimu alla, Kuramaa baltisakslased aga mitte nemad olid vaid eraldatud Poola vasallriigina. Aleksander II trooniletuleku järel, 19. saj teisel poolel, tugevdas ta seisuslikku autonoomiat, võttes käibele sõna "baltlane". On võimalik, et Eesti, Liivi ning Läti päritolu oli tabuteema. Kõik, kes olid kas vasallid või aadlikud nimetati automaatselt sakslasteks. Läänemere idaranniku maade feodaalse ühiskonna kolm esimest priviligeeritud seisust moodustusid siiski põhiliselt baltisakslastest.
Eksiiliajast pärinevad Deuterojesaja teos (Js 40-55): Hesekieli raamat, Nutulaulud ja arvatavasti ka deuteronomistliku ajalooteaduse vanemad kihistused ja Preestrikoodeks. Enne bab. Vangipõlve olid tekkinud põhjas Iisraeli ja lõunas Juuda riik. Need püsisid 18 saj. II pooleni (ekr). Sargon likvideeris Iisraeli riigi küüditas elanikkonna Mesopotaamiasse. Iisraeli riiklus lõppes 722. Juuda jäi aga püsima Assüüria vasallriigina, kuni Nebukadnetsarini, kes kahes jaos alistas Jeruusalemma (Juuda riigi pealinn, Jahve pühamu asus seal). 597 vallutas Nebukadnetsar Jeruusalemma, küüditades kuninga ja osa ülikkonnast Babülooniasse ja pani Jeruusalemmas võimule vasallkuninga Sidkia (597586). Kui Sidkia taas Egiptusega babüloonia-vastasesse liitu astus vallutasid babüloonia väed 586 Jeruusalemma , hävitasid Jahve templi ning küüditasid hulga inimesi Babülooniasse. Bab
annaabi.ee 
