Feodaalne hierarhia. · Feodaalidel tuli kohustusi kanda ainult selle isiku ees, kellega oldi otseses truudussuhtes. Lään · Lään oli vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. · Domeenid kuningate maavaldused. · Allood täielikus omanduses olev maavaldus, mida ei hõlmanud vasallisuhted. · Vasallisuhte sõlmimine toimus investuuri kaudu. Talupojad ja mõis · Talupoja ja isanda suhe sarnane vasallisuhtega: talupoegki kasutas maad tingliku omandi põhimõtte alusel ning tasus isandale selle eest. Tasuviisid: rent ja muud maksud ja/või teotöö. · Erinevus vasallisuhetest: talupojad ei olnud vabad, vaid sõltuvuses oma isandast. · Kujunes kaks põhilist majandamissüsteemi rendihärrus ja mõisahärrus. · Rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti.
Pidi silma paistma ilu ja veetlusega,mida riietuse abil veelgi rõhutada püüti. Rüütlid kirjutasid veel poeeme, oma südamedaamidest, mis tegid neist äärmiselt romantilised inimesed. Siit järeldub, et rüütlid olid ärimiselt tähtsad ka kirjanduslikul ala, nende kirjutatud poeemid on tänapäevalgi säilinud ja on tähtsaks kirjanduslikuks allikaks keskaja ellu. Keskaja inimestest moodustasid kõige suurema osa talupojad. Talupoegade suhe sarnanes vasallisuhtega, ainuke erinevuse oli see, et talupoeg ei olnud vaba, vaid sõltus oma isandast. Talupegade õiguslik ja sotsiaalne seisund oli siiski väga mitmekesiseks. Kujunes kaks majandussüsteemi rendihärrus ja mõisahärrus. Rendihärrustähendas, et kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Alguses maksti natuuras( loomades, põllusaadustes) Lõpuks mindi üle raharendile
väljaõpe, vastutasuks anti neile maad koos talupoegadega, kellelt nad kogusid makse, professionaalsete sõjameeste rüütlite kiht · vajadus luua stabiilne võimusüsteem, Rooma riigi lagunedes kadus ametnikele tuginev administratsioon, Frangi valitsejad toetusid käskude ja seaduste elluviimiseks vasalliteedi abil seotud meestele, toetuse eest pakkus kuningas neile oma kaitset, hiljem seoti ka kuninga käsutäitjad vasallisuhtega Kuninga otsestest vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht hertsogid, parunid, krahvid, markiid. Neile läänistati suuri maa-alasid, mida nad läänistasid edasi väiksematele vasallidele. Väikevasallid kogusid oma läänist talupoegadelt makse, teenisid väes isiklike relvade, ratsu, kaaskonnaga suurfeodaali juhtimise all kujunes läänipüramiid, tipuks kuningas, aluseks väikevasallid.
Algselt olid au alusteks valise hüved (füüsiline suurus ja tugevus), eriti feodaalvaldused. Kõrgkeskajal tähtsustusid iseloomuomadused, rüütliau nõuded. 5. Rüütliau koodeks kõrgkeskajal Eeldati teineteistelt vastastikust lugupidamist aadlike võistlus au pärast, rivaliteet. Alates 12.saj kavaleri-ideaal. Oluline oli kaitsta õiglust, mitte ennast ega isandat. Rüütliau koodeks kõrgkeskajal 12.saj peeti olulisimaks õigluse eest seismist, mida peeti olulisemaks kui vasallisuhtega kaasnevat truudust. Levisid kuningas Arturi legendid. 3 rüütliau peasuunda: 1) Kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes 2) Kohustused jumala ees (Püha Graali legendid) 3) Kohustused naiste ees (Guinevere ja Lancelot) 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest Enesearmastus ja tunnustusvajadus võimaldavad taltsutada neid, kes teistega ei arvesta. Vastandas antiikaegse vooruse
annaabi.ee 
