Feodaalsuhete kujunemine Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasalliteedisidemetel. Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vastutasuks vandus vasall senjöörile igavest ustavust, aitas teda sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega, osalema senjööri nõukogus + veel erakorralised abikohustused. Vasallisuhte loomine toimus sümboolse akti nn investuuri kaudu, mille käigus vandus vasall om atulevasele isandale ustavust ning senjöör andis talle vastutasuks lääni. Vasallisuhe oli: Lepinguline: vasall ei sattunud senjööri piiramatu võimu alla, vaid mõlemal olid oma õigused ja kohustused. Hierarhiline: lepingupooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool selgelt teisest kõrgemal. Isikuline: kehtis põhimõte, et ,,minu vasalli vasall ei ole mini vasall", s
ristisõjad. Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasalliteedisidemetel. Vasalliteet tähendas seda, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vasall vandus senjöörile igavest ustavust, aitas teda sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega, osales senjööri nõukogus ning vastutasuks andis senjöör talle lääni. Vasallisuhte loomine toimus sümboolse akti ehk investuuri kaudu, mille käigus vandus vasall oma tulevasele isandale ustavust Feodaalsuhete kujunemise põhjused · Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke · Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Vasalliteedi kaudu kujunes välja läänipüramiid ehk feodaalne hierarhia: · Kuningas · Suurfeodaalide kiht · Väikevasallid Kiriku tähtsus keskajal * Antiikkultuuri alleshoidja
markiid. · Vasalliteedi kaudu kujunes välja läänipüramiid e. Feodaalne hierarhia. · Feodaalidel tuli kohustusi kanda ainult selle isiku ees, kellega oldi otseses truudussuhtes. Lään · Lään oli vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. · Domeenid kuningate maavaldused. · Allood täielikus omanduses olev maavaldus, mida ei hõlmanud vasallisuhted. · Vasallisuhte sõlmimine toimus investuuri kaudu. Talupojad ja mõis · Talupoja ja isanda suhe sarnane vasallisuhtega: talupoegki kasutas maad tingliku omandi põhimõtte alusel ning tasus isandale selle eest. Tasuviisid: rent ja muud maksud ja/või teotöö. · Erinevus vasallisuhetest: talupojad ei olnud vabad, vaid sõltuvuses oma isandast. · Kujunes kaks põhilist majandamissüsteemi rendihärrus ja mõisahärrus.
tohtinud lahkuda oma maalt- sunnismaisus 6) talupoeg ei osalenud riigi elus, 7) talupoegad üle mõitseti kohut Feodaal-vasall, kuningas- feodaal, senjöör, benefiits- maavaldus,mis polnud omand ega ka pärandatav, feood- maavaldus, mis on omand ja ka pärandatav, allood- täielikus omanduses olev maavaldus, lään- vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Domeenid- kuninga maavaldused, investituur- vasallisuhte sõlmimise akt, tulevane vasall vandus isandale ustavust ja senjöör andis lääni.Rendihäärus- kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Mõisahärrus- talupojad kasutasid ainult väiksest lappi, millest toita oma peret ning suurem osa maad jäi mõisamaadeks, ta tasus feodaalile maa eest teorenti, käies mõisas tööl. Nõukogu- suurvasallidest koosnev, kuninga ümber, mis andis talle soovitusi poliitilistes küimustes.
Hiljem seoti ka kuninga käsutäitjad vasallisuhetega. Mis on lään? Lään on vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Karl Martelli ajal nimetati sõjameestele antud lääni benefiitsiks.9-10 saj paiku muutus benefiits feoodiks. Algselt võis lään edasi minna vaid isalt pojale, siis hiljem saavutasid pärimisõiguse ka tütred. Kuningate maavaldused- domeenid vähenesid. Vasallisuhte sõlmimine toimus sümboolse akti- investituuri kaudu. Vasall vandus ustavust ning senjöör andis talle lääni. Kas sunnismaine talupoeg = pärisorjaga? Jah, et talupoegade ümberasumist takistada, muudeti nad sunnismaiseks, s.t neil oli keelatud oma maalapilt lahkuda. Sunnismaiseid talupoegi nimetatakse pärisorjadeks, sest isikliku vabaduse äärmise piiratuse poolest sarnanesid nad oma seisundilt mõneti orjadega. Ka eesti ala talupoegadest said pärisorjad.
maksude kogumine, vasallile üle. Lään vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega; Karl Martelli ajal nim. sõjameestele antud lääni benefiitsiks, polnud pärandatav, kujunes siiski tava, et maa läänistati edasi pojale; hiljem muutus benefiits feoodiks, see oli pärandatav, pärandi saamisel tasuti pärandimaks senjöörile Domeen kuninga maavaldus; kahanes pidevalt, sest jagas maad välja Investituur sümboolne akt, selle kaudu toimus vasallisuhte sõlmimine, vasall vandus isandale ustavust, sai vastutasuks lääni, vannet uuendati, kui poeg astus läänisuhtesse isa asemele, lääniisanda surma korral ka Mille poolest erines senjööri ja vasalli suhe feodaali ja talupoja suhtest? Tasu maa kasutamise eest oli teine: rent ja maksud ja/või teotöö, talupojad polnud vabad, olid sõltuvuses isandast, isandal polnud talupoja suhtes kohustusi.
annaabi.ee 
