¤ elektrivälja 2. Mida nim. püsimagnetiks? Püsimagnetiks nim. keha, mida ümbritseb alati elektriväli. 3. Valem: jõu arvutamiseks kahe vooluga juhtme vahel. F= K----- K- konstant; l- pikkus; d- juhtmete vaheline kaugus; K= ------ I- voolutugevus; 4. Ampere seadus. F= BIlsin B-magnetvälja induktsioon; I- voolutugevus; l- pikkus; sin- magnetvälja induktsiooni ja voolutugevuse vaheline nurk 5. Vasakukäereegel. Pöial näitab jõu suunda(F) Väljasirutatud näpud näitavad voolusuunda. 6. Lorenzi jõud. Mõjutab alati liikuvat laetud osakest. Kehtib ainult positiivse jõu kohta. F = Bqvsin B- magnetvälja induktsioon; q- laeng; v- kiirus 7. Paremakäereegel. Näpud näitavad magnetvälja suunda. Pöial näitab voolusuunda. 8. Mida näitab magnetvoog? Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda, selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas.
1. Columbi seadus: Kuloni seadus on elektrostaatika põhiseadus. Kuloni seadus võimaldab leida laenguta vahel mõjuva jõu. SEADUS: Kaks punktlaengut mõjutavad teinetist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. 2. Elementaarlaeng- vähim, katseliselt tuvastatud laengu väärtus. Elementaarlaeng on laeng, mida omavad elementaarosakesed elektron ja prooton. 3. Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib 1s juhiristlõiget.!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! 4. Elektriväli-mõjub laetud kehale jõud igas punktis.Tekitavad: laetud kehad. Isel suurused: elektrivälja tugevus, potensiaal, pinge. Magnetväli-Isel suurused: magnetinduktsioon,. Tekitavad: püsimagnet, elektrivool. Elektriväja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Magnetvälja jõujoon on mõttleline joon, mi...
MIS ON PÜSIMAGNET? Püsimagnetid on magnetid, mis säilitavad oma omadusi pikaajaliselt. Püsimagneti ümber esineb magnetväli ning magnetjõud e. Tõmbe- ja tõukejõud. PÜSIMAGNETITE OMADUSED: Poolused (põhja ja lõuna), kus samasugused poolused tõukuvad ja erinvad tõmbuvad = tõuke- ja tõmbejõud). Magnetväli, mis on igal elektronil oma, kuid mis ühtib ülejäänud elektronväljaga. Magneti purustamisel poolused jagunevad magneti tükkides uuesti põhja- ja lõunapooluseks ning tekib uus püsimagnet. MIS ON MAGNETVÄLI? Magnetväljaks nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. Magnetväljas mõjuvad nii tõmbe- kui ka tõukejõud. Magnetväli esineb nii püsimagnetitel kui ka elektromagnetitel. MAGNETVÄLJAJÕUJOONED Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon,milles igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Jõujoonel on ka suund, mis ühtib B-vektori suunaga antud punktis. jõujoon näitab magnetvälja suunda ning tugevust. ----KUIDAS S...
a)staatilist elektrit - Van der Graaff'i generaatorid, Marx'i generaatorid b)püsimagneteid kõlarid, alalisvoolumootorid c)elektromagneteid uste lukustamine, kõlarid d)trahvosi mesindus, mootorid mähiseid takistustraat, induktiivpoolid 10. Mida kirjeldab superpositsiooniprintsiip? Laengute süsteemi poolt tekitatud väljatugevus võrdub sama süsteemi üksikute laengute poolt tekitatud väljatugevuste vektoriaalse summaga. Selle kohaselt kõik E-vektorid tuleb liita. 11. Vasakukäereegel Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. 12.Kruvireegel Kruvireegel - kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda
3) Jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub Juhtmelõikude vahel mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega kummaski juhtmes ning lõikude pikkusega ja pöördvõrdeline juhtmelõikude vahekaugusega F=KI1I2l/d AMPERE'I SEADUS. MAGNETINDUKTSIOON. Magnetväljas juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ja siinusega nurgast voolu suuna ning magnetvälja suuna vahel F=Bilsin Jõu suuna määrab vasakukäereegel: kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial osutab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda Võrdetegur B on võrdeline jõuga ja pöördvõrdeline juhtme pikkuse ja voolutugevusega B=F/(I*l) Võrdetegur B on magnetinduktsioon, mis näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmele selle juhtmega ristuvas magnetväljas
1.Pascalli seadus rõhu kohta. Vedelikule või gaasile avaldatav rõhk antakse muutumatult edasi vedeliku/gaasi igasse punkti. 2.Archimedese seadus fn=Gv*g*Vx Kehtib vedelikes/gaasides mõjub kehale üleslükkejõud, mis on võrde selle keha poolt välja tõrjutud vedeliku/gaasi raskusjõuga. 3.Newtoni I seadus: kiirendust põhjustab kehale mõjuv tasakaalustamata jõud, kui jõud puuduvad/on tasakaalus siis kiirendust ei toimu, NewIs kehtib ainult kindlas taustsüsteemides, ei kehti kiirendusega liikuvates taustsüst.. On olemas selliseid taustsüsteeme, milles kehad liiguvad ühtlaselt või sirgjooneliselt, kui neile ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud on kompenseeruvad. 4.Newton II kehale antud kiirendus on võrdeline kiirendust põhjustava jõuga ja pöörvõrdeline kiirendatava keha massiga a=Fi/m 5.Newton III kaks keha mõjutavad vastastikku jõududega, mis on suuruselt võrdsed, suunalt vastupidised ja mõjuvad neid ühendava sirge sihis. F2=-F1 6.Imp...
MEHAANIKA 1. Puudulik 2. Kui suur oleks keha kiirendus, liikumisel rennis, mille kalde nurk on 10°? Joonis , raskuskiirenduse ja kaldpinnasihilisekiirenduse vektor ja väärtused. 3. Ema veab kelku 40 neutronilise jõuga, nöörist pikkusega 2m, ülemise ja alumise otsa kõrguste vahe on 0,5m. Kui suur jõud veab kelku üles? 4. 5m kõrguselt mäelt hakkab 200m pikkust teed mööda ratas alla veerema, kui suur on kiirendus ja palju aega kulub? 5. Rong hakkab jaamast ühtlaselt kiirenevalt liikuma, saavutades 5 min möödudes kiiruse 54 km/h. Kiirendus ja vahemaa? 6. 1,5 tonnise auto kiirus oli algul 36 km/h ja suurenes 72-ni. Kui palju suurenes energia? 7. Pump tõstab kaevust 200 kg vett, 8 min 6m kõrgusele. Kui palju teeb pump tööd ja kui suur on pumba mootori kasuvõimsus? 8. Kui suur jõud suudaks kiirusega 5 m/s liikuva keha 20s jooksul peatada, kui keha mass on 80kg? 9. 1,5 tonnine auto sõitis ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
