Leegi soojus hajub vähem. Seetõttu tehakse paremsuunalisel keevitamisel servade 90° lahknemisnurga asemel 60...70° nurk, millega vähendadakse pealesulatatava metalli kogust ja toote kaardumist. Eelised: Piisav soojusjuhtivus Hea läbikeevitatavus Madal jahtumise kiirus Parem keevisõmbluse kaitse Puudused: Õmblus on väga suurte pinnakonarustega Raskesti rakendatav, kui toote paksus on alla 3mm Vasaksuunaline keevitamine Vasaksuunalist gaaskeevitamist kasutatakse 2-3mm paksusega terase ja kergesti sulatavate metallide keevitamiseks. Vasaksuunalise gaaskeevitamise puhul toimub keevitamine paremalt vasakule, keevitusleek suunatakse keevitamata metalli servadele, keevitustraat aga juhitakse leegi ette. Et servad soojeneksid ühtlaselt ning keevisvanni metall segunsek paremini, liigutatakse keevitusotsikut ja traati siksaki kujuliselt. Vasaksuunaline keevitamine kindlustab ühtlasema keeviõmbluse kõrguse ja
Gaaskeevituses kasutatakse põhiliselt kahte keevitusvõtet (suunda), vasak- ja paremasuunalist keevitust. Võtted erinevad teineteisest lisametalli asendi poolest keevitusleegi suhtes ja põleti liikumissuunast. Vasaksuunalisel keevitusel suunatakse leek keevitussuunas ja lisametalli varras asetseb/liigub leegi ees. Liikumine toimub paremalt vasakule ja nii põleti kui ka lisametalli varras asetsevad põhimaterjali suhtes ca 45° nurga all . Vasaksuunalist keevitusvõtet kasutatakse põhiliselt kuni 3mm paksuste materjalide keevitamisel. Lisametalli varrast hoitakse nii, et leek kuumutaks varda otsa ning varrast liigutatakse kergelt edasi-tagasi. Keevitust alustades kuumutatakse pilu servi nii, et pilusse sulaks pirnikujuline pesa, kuhu sulatatakse
6 on keevitusvann hästi kaitstud õhuhapniku ja -lämmastiku eest ning õmblusmetall jahtub kristalliseerumisel aeglasemalt. Paremsuunalise keevitamise tootlikus on 20%...25% suurem, kuid gaasi kulu on 20%...25% väiksem võrreldes vasaksuunalisega. Paremsuunalist keevitusvõttet on otstarbekas kasutada paksude detailide keevitamisel või suure soojusjuhtivusega metallide puhul. 1.5.3.2 Vasaksuunaline keevitus. Vasaksuunalist gaaskeevitamist (leftward welding) kasutatakse 2...3 mm paksusega terase ja kergesti sulavate metallide keevitamiseks. Vasaksuunalisel keevitusel liigub keevituspõleti paremalt vasakule ja keevitusleek on suunatud keevimata õmbluse servale. Keevituse lisametalli antakse keevitusleegi ette. Et servad soojeneksid ühtlaselt ning keevisvanni metall seguneks paremini, liigutatakse keevitusotsikut ja traati siksaki kujuliselt.
Gaaskeevituses kasutatakse põhiliselt kahte keevitusvõtet (suunda), vasak- ja paremasuunalist keevitust. Võtted erinevad teineteisest lisametalli asendi poolest keevitusleegi suhtes ja põleti liikumissuunast. Vasaksuunalisel keevitusel suunatakse leek keevitussuunas ja lisametalli varras asetseb/liigub leegi ees. Liikumine toimub paremalt vasakule ja nii põleti kui ka lisametalli varras asetsevad põhimaterjali suhtes ca 45° nurga all. Vasaksuunaline keevituse asend Vasaksuunalist keevitusvõtet kasutatakse põhiliselt kuni 3mm paksuste materjalide keevitamisel. Lisametalli varrast hoitakse nii, et leek kuumutaks varda otsa ning varrast liigutatakse kergelt edasi-tagasi. Keevitust alustades kuumutatakse pilu servi nii, et pilusse sulaks pirnikujuline pesa, kuhu sulatatakse lisamaterjali varrast. Keevisõmblus peab jääma kõrgemaks põhimaterjali pinnast ja olema pealt kerge tugevdusega e kumerusega. Paremsuunalise keevituse asend
keevitust. Võtted erinevad teineteisest lisametalli asendi poolest keevitusleegi suhtes ja põleti liikumissuunast. Vasaksuunalisel keevitusel suunatakse leek keevitussuunas ja lisametalli varras asetseb/liigub leegi ees. Liikumine toimub paremalt vasakule ja nii põleti kui ka lisametalli varras asetsevad põhimaterjali suhtes ca 45° nurga all (vt joonis 17) Joonis 16. Vasaksuunaline keevituse asend Vasaksuunalist keevitusvõtet kasutatakse põhiliselt kuni 3mm paksuste materjalide keevitamisel. Lisametalli varrast hoitakse nii, et leek kuumutaks varda otsa ning varrast liigutatakse kergelt edasi- tagasi. Keevitust alustades kuumutatakse pilu servi nii, et pilusse sulaks pirnikujuline pesa, kuhu sulatatakse lisamaterjali varrast. Keevisõmblus peab jääma kõrgemaks põhimaterjali pinnast ja olema pealt kerge tugevdusega e kumerusega. Joonis 18
paremasuunalist keevitust. Võtted erinevad teineteisest lisametalli asendi poolest keevitusleegi suhtes ja põleti liikumissuunast. Vasaksuunalisel keevitusel suunatakse leek keevitussuunas ja lisametalli varras asetseb/liigub leegi ees. Liikumine toimub paremalt vasakule ja nii põleti kui ka lisametalli varras asetsevad põhimaterjali suhtes ca 45° nurga all (vt joonis 17) > Joonis 16. Vasaksuunaline keevituse asend Vasaksuunalist keevitusvõtet kasutatakse põhiliselt kuni 3mm paksuste materjalide keevitamisel. Lisametalli varrast hoitakse nii, et leek kuumutaks varda otsa ning varrast liigutatakse kergelt edasi-tagasi. Keevitust alustades kuumutatakse pilu servi nii, et pilusse sulaks pirnikujuline pesa, kuhu sulatatakse lisamaterjali varrast. Keevisõmblus peab jääma kõrgemaks põhimaterjali pinnast ja olema pealt kerge tugevdusega e kumerusega. > Joonis 18. Paremsuunaline keevituse asend [2:229]
annaabi.ee 
