49. Nimeta kaks moodust VHDLis konverteerimise kasutamiseks? to_signed(S), signed(S); 50. Missugused operaatorid (tehtemärgid) on VHDLis kasutatavad? Nimetage vähemalt 5 And, or, not, +, - 51. Olgu meil: SIGNAL d : STD_LOGIC_VECTOR (7 DOWNTO 0); Mis väärtused on: d'LOW, d'HIGH, d'LEFT, d'RIGHT, d'LENGTH, d'RANGE=( ), d'REVERSE_RANGE=( )? d’LOW – tagastab madalaima massiivi indeksi d’HIGH – tagastab kõrgeima massiivi indeksi d’LEFT – tagastab vasakpoolseima massiivi indeksi d’RIGHT – tagastab parempoolseima -,,- d’LENGTH – tagastab massiivi pikkuse d’RANGE – tagastab massiivi ulatuse d’REVERSE_RANGE – ulatus vastupidises järjekorras 52. Mille tagastab meile s'EVENT ja s'STABLE? • s’EVENT – tagastab True, kui signaaliga s midagi toimub. • s’STABLE – tagastab True, kui signaaliga midagi ei toimu. 53. Mis on Generic ja kuidas/kas saab seda üle kirjutada? Generic on globaalne muutuja
märkide asendamine kindlast positsioonist alates SUBSTITUTE(text,old_text,new_text,instance_num) kindlate märkide asendamine VALUE(text) teisendab numbri tekstiks FIXED(number,decimals,no_commas) teisendab teksti numbriks TRIM(text) eemaldab tekstist “lisa”tühikud CLEAN(text) eemaldab tekstist juhtsümbolid CODE(text) tagastab (vasakpoolseima) märgi koodi CHAR(number) tagastab koodile (number 1..255) vastava märgi 5 Loogilised funktsioonid Võimaldavad esitada tingimuslike valemeid. IF(tingimus;avaldis1;avaldis2) tingimus - võrdlus või loogikaavaldis võrdlus märgid: < <= > >= = <> avaldis1, avaldis2 - suvalised avaldised, võivad sisaldada IF-funktsiooni. =if(x<=0;3*sin(x+2);cos(x/3)-5) =if(palk<=500;0;0,26*(palk-500)) =if(x<2;x+3;if(x<=5;x/5-1;2*sin(x)))
8 baiti ja tegemist on baitadresseeritava mäluga? ■ d. Mis on tehte LShiftL 3,R1 vastuseks, kui registris R1 on arv 00011011 ? ■ LShiftL ehk loogiline nihe vasakule ; number seal taga näitab, mitme koha võrra nihkub vasakule. Loogiline nihe vasakule käib nii et sa võtad arvust vasakpoolseima numbri ära ja paned paremalt poolt otsa 0. Ehk kui me nihutame antud arvu ühe koha võrra vasakule, siis võtame vasakpoolseima arvu 0 ära ja paneme 0 parempoolseimaks numbriks, tulemus: 00110110. Kui nihutame veel ühe koha võrra, siis on tulemuseks 01101100, kui veel ühe koha võrra, siis 11011000 ongi nihutatud kolme
sõna z korral kui |z|>p, siis leidub jaotus z = uvwxy, kusjuures: · |vwx| < q · v ja x pole korraga tühjad sõnad · iga i korral kuulub keelde ka uviwxiy Tõestus: G = (,N,P,S), L(G), max produktsioooni pikkus m. k = |N|. Valime p = mk, |z|>p. Tuletuspuu kõrgus peab olema vähemalt k+1 seega peab mingi mitteterminaal esinema selle puu pikimal teel vähemalt 2 korda. Valime kaks viimast mitmekordse mitteterminaali esinemist ja jaotame sõna puuks, mille u osa jääb vasakpoolseima ja A esimese vasakpoolseima alampuu vahele, v esimese A vasakpoolse ja teise A vasakppolse alampuu vahele, w teise A alampuude vahele, x teise a teise A parema ja esimese A parema vahele. y esimese A parema ja stardisümboli parema vahele. vwx sõnale vastava alampuu kõrgus on väiksem, kui k+1. Seega võime valida q = mk+1 > |vwx|. Kui eemaldame sõna vwx alampuu ja asendame selle w alampuuga, saame v0wx0 (ehk uwy) sõna.
Hind on suurem Maksimaalne mälu maht on üldiselt väiksem, kulukam on toota suuremamahulist 1. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Summaator on kombinatsiooniskeem, mis on ette nähtud kahendarvude aritmeetiliseks summeerimiseks. Iga järk summeeritakse eraldi. Arvestatakse nooremast järgust tulevaid väärtusi. Järjestikülekandega summaatoris moodustatakse väljundsignaal arvukohtade järjestikku summeerimisega alates parempoolsest ehk nooremast kuni vasakpoolseima ehk vanemani välja. Järjestikülekandega summatori suure järgulisuse korral võib probleemiks olla töökiirus, sest ülekanne levib läbi kõigi ühejärguliste summaatorite. Järkudes akumuleeriv viide võib muuta töö liialt aeglaseks ja see piirab arvuti taktsagedust. Paralleelülekandega summaatorid töötavad nii, et iga järgu ülekanne arvutatakse eraldi funktsioonina ainult sisendist. Sellisel juhul ei akumuleeru viited, mis tekivad nooremates järkudes
Bismarcki poliitika põhieesmärgid ja tulemused: suurendada keskvõimu (keisri) tähtsust riigis, vähendada katoliku kiriku mõju (Austria oli katoliiklik riik, samuti Baieri, ent Preisi ja seega ka keiser olid protestantlikud), keelustati sotsialistide parteid, edendada tööstust, välistada sõda kahel rindel (ehk siis vältida Vene-Prantsuse liitu). Samal ajal sotsialism muutus Euroopas väga mõjukaks poliitiliseks ideoloogiaks, selle vasakpoolseima tiiva (kommunismi) ideoloogiks sai Karl Marx, parempoolsemad sotsialistid (sotsiaaldemokraadid) on mõjutatud Eduard Bernsteinist. Mõlemad sakslased. Wilhelm II poliitika eesmärgid ja tulemused: Saksamaa suurriik, armee rolli suurendamine ühiskondlikus elus, eelistas lähikonnas kuulekaid ametnikke, mitte visionääre. Jätkus tööstuse areng ja seeläbi Saksamaa majandusliku võimekuse kasv. Loobus Bismarcki ettevaatlikust
annaabi.ee 
