kunstnikud (JOSEF ALBERTS). KUNSTNIKUD VICTOR VASARELY (1908-1997) Tähtsaim ja kuulsaim op-kunstnik on Victor Vasarely. Vasarely arvates on traditsiooniline maalikunst ja skulptuur iganenud nähtused. Plastilised kunstid peavad liituma ja senised fiktiivsed piirid kunstiliikide vahel peavad kaduma. Samuti olevat lootusetult vananenud idee kunstiteosest kui unikaalsest objektist. Kooskõlas ,,Bauhausi" vasakdemokraatliku vaimuga, nõudis Vasarely, et kunst ei oleks üksiku nautleja, vaid laiade masside jaoks. Tema arvates ei pea kunst tegelikkusest ära pöörduma või selle vastu mässama, vaid sellega kaasa minema. Kaasaegse tegelikkuse põhisisu olevat tehnika triumf, kaasaegne kunst aga pidavat minema tänavale, rahva sekka. Kooskõlas oma ideedega töötas Vasarely paljude tehnikate ja materjalidega. 60-ndate aastate paiku oli ta ,,Visuaalse kunsti uurimisgrupi" (nn. GRAV-i) üks rajajaid
,,Bauhausi" koolkonnaga seotud kunstnikud (JOSEF ALBERTS). VICTOR VASARELY (1908-1997) Tähtsaim ja kuulsaim op-kunstnik on Victor Vasarely. Vasarely arvates on traditsiooniline maalikunst ja skulptuur iganenud nähtused. Plastilised kunstid peavad liituma ja senised fiktiivsed piirid kunstiliikide vahel peavad kaduma. Samuti olevat lootusetult vananenud idee kunstiteosest kui unikaalsest objektist. Kooskõlas ,,Bauhausi" vasakdemokraatliku vaimuga, nõudis Vasarely, et kunst ei oleks üksiku nautleja, vaid laiade masside jaoks. Tema arvates ei pea kunst tegelikkusest ära pöörduma või selle vastu mässama, vaid sellega kaasa minema. Kaasaegse tegelikkuse põhisisu olevat tehnika triumf, kaasaegne kunst aga pidavat minema tänavale, rahva sekka. Kooskõlas oma ideedega töötas Vasarely paljude tehnikate ja materjalidega. 60-ndate aastate paiku oli ta ,,Visuaalse kunsti uurimisgrupi" (nn. GRAV-i) üks rajajaid. Selle
optilise mõju uurimine aga jätkus, süstemaatiliselt tagid seda ,,Bauhausi" koolkonnaga seotud kunstnikud (JOSEF ALBERTS). VICTOR VASARELY (1908-1997) Tähtsaim ja kuulsaim op-kunstnik on Victor Vasarely. Vasarely arvates on traditsiooniline maalikunst ja skulptuur iganenud nähtused. Plastilised kunstid peavad liituma ja senised fiktiivsed piirid kunstiliikide vahel peavad kaduma. Samuti olevat lootusetult vananenud idee kunstiteosest kui unikaalsest objektist. Kooskõlas ,,Bauhausi" vasakdemokraatliku vaimuga, nõudis Vasarely, et kunst ei oleks üksiku nautleja, vaid laiade masside jaoks. Tema arvates ei pea kunst tegelikkusest ära pöörduma või selle vastu mässama, vaid sellega kaasa minema. Kaasaegse tegelikkuse põhisisu olevat tehnika triumf, kaasaegne kunst aga pidavat minema tänavale, rahva sekka. Kooskõlas oma ideedega töötas Vasarely paljude tehnikate ja materjalidega. 60-ndate aastate paiku oli ta ,,Visuaalse kunsti uurimisgrupi" (nn. GRAV-i) üks rajajaid
annaabi.ee 
