Trummelkuivatid, punkerkuivatid, šahtkuivatid Suviteraviljad Oder, kaer, suvinisu, tatar Kasvuaeg 80…120 päeva Lühike kasvuperiood, mistõttu kasutavad halvemini toitaineid SEEMNE EHITUS Üheidulehelised Kest – koosneb mitmest kihist Endosperm – koosneb pikkadest rakkudest, mis on täidetud ümarate tärklise teradega Idu Aleuroonkiht - proteiinirikas Kilbike – kaitseb idu Terade keemiline koostis Tärklis – peamine varutoitaine Roosuhkur – peamiselt idus Toorproteiin – sisaldus 6-22% Toortuhk – sõkaldes ja kestades Kiud – sõkaldes ja rakuseintes Vesi Vitamiinid Kaheiduleheline Mikropüül – auk, et vesi sisse saaks Seemnekest Naba KASVUETAPID 1. 000 idanemine 2. 00 tärkamine 3. 10 lehtede kasv – otsustab mitu võrset teeb 4. 20 võrsumine – otsustab kui pika pea teeb 5
Proteiinisisaldus on suurem väljaspool. Idu – Asub tera alusel viltuselt. Idus on arenenud üks või mitu idujuure alget. Idu osakaal terast on väga väike (rukkil, nisul oral 1,5-3%; kaeral 3-4% ja maisil 10-12%). Aleuroonkiht – Asub seemnekesta ja endospermi vahel. See on proteiinirikas. Kilbike – Asub endospermi ja idu vahel. Terade keemilne koostis: Tärklis – Peamine varutoitaine. Roosuhkur – Peamiselt idus (1,5% teramassist). Toorproteiin – Sisaldub terades 6-22%. Toorrasv – Kõige enam kaera- ja maisiteradest. Nisul on seda 1,4%, rukkil ja odral 1,2%, kaeral 2,6% ja maisil 4%. Rasv on koondunud idudesse. Toortuhk – Asub peamiselt sõklades ja kestades. Selles on palju fosforühendeid. 4 Kiud – Koondunud sõkladesse ja rakuseintesse. Sõkladega kaetud terad on kiurikkamad kui
See võimaldab tärklist kasutada paksendina (stabilisaatorina), mis tagab kreemidele, jogurtitele jne püsiva struktuuri. - Tärklis sisaldab eluliselt vajalikke sahhariide, mistõttu on tal oluline osa nii loomade söödas kui inimese toidus. - Looduses on tärklis peamiselt taimede varuaine, kogunedes seemnetesse, mugulatesse (kartulis 20-24%, teraviljas 70%, riisis üle 80%). • Bioloogilised omadused • Tärklis on taimede varutoitaine (glükoosivaru) • Tärklis on fotosünteesi produkt, looduses on ta laialt levinud. Tärklis tekib päikesekiirte mõjul süsivesikutest (sahhariidi-dest) taimede maapealsetele osadele. Taimed on võimelised tärklist sünteesima • Taim talletab tärklisevarud viljadesse, seemnetesse, mugula-tesse, juurtesse. Taimedes ladestub tärklis kihilise ehitusega teradena. Sõltuvalt taimeliigist on tärklise terade kuju erinev. Kartulist pärinevad on ovaalsed,
annaabi.ee 
