valitsejast ning väejuhist · admiral Nelson 18-19saj, brittide admiral; Napoleon sai lüüa temalt Trafalgari merelahingus Hispaania ranniku lähedal · hertsog Wellington 18-19saj, Inglise armee juht, kes saabus Pürenee poolsaarele nähes, et Napoleoni hiilgava impeeriumi alusmüüri on tekkinud mõra · Mihhail Barclay de Tolly 18-19saj, Vene Suur armee juht, vältis pealahingut ja taandus tõrjelahinguid andes, millega Napoleoni varustusliinid pikenesid, armee vähenes langenute ja mahajäetud garnisonide võrra, Vene armee tugevnes · krahv Metternich 18-19saj, Austria välisminister, Viini kongressi üks juhtivaid figuureja pani aluse Viini kongressile; pandi paika nii Euroopa riikide kui ka nende koloniaalvalduse piirid, esmakordselt püüti rahvusvahelisi suhteid korrastada kõiki valitsejaid kokku toova tippkohtumise ja kõiki osapooli hõlmava kokkuleppe kaudu
Isegi Stalinil oli plaanis lahkuda, kuid viimasel minutil otsustas ta siiski jääda. 18.oktoobril olid sakslased juba 130 km kaugusel Moskva vallutamine tundus olevat väga lähedal. Siiski lahendus see situatsioon teisiti. Stalin määras väejuhiks marssali Georgi Zukovi, kelle poolt moodustati uuesti Läänerinne ning hakkad pealetungi peatama. Lisaks sellele aitas kaasa ka kliima, sest vihm asendus lumesajuga ning edasiliikumine pidurdus veelgi. Saksamaa varustusliinid olid muutunud väga pikaks ja suurem osa saksa sõdureid oli suvemundris külma käes kannatamas. Lisajõudude toomine oli võimatu ning üksused kaotasid poole oma võitlusvõimest. 30. oktoobril üllatasid sakslasi Siberist saabunud üksused, kes osutasid suurt vastupanu Orjoli vallutamisel. Novembri alguses saabusid suuremad külmad ja maapind hakkas külmuma. Sakslased kasutasid seda ära ja täiendasid pealetungi jätkamiseks sõjavarustust
linnast, isegi Stalin kavatses lahkuda, kuid muutis viimasel hetkel meelt, kui tema roni oli juba valmis väljuma. 18.oktoobriks olid sakslased tunginud kuni 130 km kaugusele Moskvast ja selle vallutamine näis olevat päevade küsimus. Asjad läksid aga teisiti. Stalin oli määranud uueks väejuhiks võimeka marssali Georgi Zukovi, kelle poolt uuesti moodustatud Läänerinne pidi pealetungi peatama. Novembri algul läks vihm üle lumesajuks, mis raskendas veelgi liikumist. Saksa varustusliinid olid veninud väga pikaks. Paljud saksa sõdurid olid veel suvemundris ja kannatasid külma käes. Lisajõude polnud võimalik tuua ja üksused kaotasid poole oma võitlusvõimest. 30.oktoobril üritas Heinz Wilhelm Guderian (Saksa tankide väejuht) vallutada Orjoli, mis asub Brjanskist 110km ida pool. Seda kaitsesid teiste hulgas esimesed Siberist saabunud üksused, kes üllatasid sakslasi raevuka vastupanuga. Et Guderiani tankidel ei
annaabi.ee 
