· majandus on ruineeritud · riigikassa on tühi · toidutagavarasid pole 14. nov. 1918 üleskutse loovutada vabatahtlikult vilja (saadi 15 korda alla eeldatu) 19. nov. 1918 toitlusministri määrused: · väljaveo keeld · piirangud tootjatele · rekvireerimised 28. nov. 1918 valitsuse otsus toiduteravilja sundrekvireerimise kohta Lahendused majandusprobleemidele: · Vene kaubalaevade kaaperdamine · Inglise vili · Ameerika Punane Rist · USA abi ja varustuslaod. Mõjus reibastavalt ja tõstis valitsuse prestiizi. · Inglismaa laen · Soome laenuabi Sissetoodud viljaga kaeti 2/3 rahva ja 1/3 sõjaväe vajadustest. Korrapärasem kaubavahetus välisriikidega algas veebruaris 1919. Seoses enamlaste väljatõrjumisega tõusis välisriikides huvi ja usaldus Eesti vastu. Esialgu oli Eesti endise Vene riigi osana blokaadi all (toidu- ja tarbeainete sissevedu oli keelatud), alles 1. aprillist lubas liitlaste blokaadikomitee astuda
Punaarmee: Eestis paiknes looderinne, kuid see saadeti Leningradi rindele kaitseks. Tallinna sadamas paiknes Balti sõjalaevastik ja suurem osa laevastiku isikkoosseisust ja kogu merelennuvägi. Suvesõda: Saksa vägede sissetung Eestisse, esimesed kokkupõrked, rinde takerdumine Kesk-Eestis: Sõja algus oli Punaarmee jaoks katastroofiline. Juba esimestel sõjapäevadel kaotati suur hulk lennukeid, tanke ja muud sõjatehnikat: sakslaste kätte langesid hiiglaslikud varustuslaod. Kadus ühtne juhtimine ja side, armee oli killustatud. Sajad tuhanded punaarmeelased sattusid vangi. Ida-Preisimaalt taganenud punaväelaste 8. armee korpusest jõudis vaid 3/8 diviisist Eestisse. Saksa vägedele loovutati Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti ning valmistati ette uut kaitseliini Pärnu- Viljandi-Emajõe joonel. Punaarmee rebis end vastasest lahti, kuid uutele kaitseliinidele asumine oli keerukamaks. 7.-8. juulil ületasid Wehrmacht'i üksused
tarninud tohututes kogustes sõjavarustust ja relvi. 1917-18 a-ks olid Vm-le kuhjunud hiiglaslikud sõjavarustuse laod. Nii palju polnud sõjatehnikat, varustust jne iialgi olnud. Pärast Bresti rahulepingu sõlmimist võis karta, et sakslased nõuavad Vm-lt relvastusladude välja andmist. Põhilised asukohad olid Põhja-Vm-l Murmanski, Arhangelski piirkonnas. Teine oli Kaug-Idas, Vladivostokis ja selle ümbruses. Antandi riikide esimene huvi oli võtta varustuslaod enda valve alla ning vältida nende üle andmist sakslastele. Teine eesmärk, mis väga otseselt puudutas Sb-d: Bresti rahulepinguga oli NL Vm juhtkond kohustunud tagama Sm-le juurdepääsu Taga-Kaukaasia naftale. See tugevdaks Saksa sõjalist potentsiaali, Antandi huvides oli vältida selle lepingupunkti täitmist. Enne revol oli suurem osa Vm naftaettevõtetest kuulunud Briti ettevõtetele. Antandi riigid hakkasid tegutsema. 1918 märtsis
annaabi.ee 
