Siis õhutada mässule töölisklass, moodustada uus valitsus, kes palub abi ja siis okupeerimine. 1924. a 1. detsembri varahommikul tegid NSV Liidust saadetud löögirühmlased koos põrandaaluste eesti kommunistidega katse kukutada Eesti valitsus, haarata võim ja kutsuda seejärel appi Punaarmee regulaarväed. Putsi organiseerimisel osalesid Venemaa Kommunistliku (bolsevike) Partei juhid (Grigori Zinovjev jt), eesti kommunistid Venemaal (Jaan Anvelt), Komintern ning Punaarmee luure- ja varustusasutused. Eesmärk oli kehtestada Eestis kommunistide võim ja liita Eesti NSV Liiduga. Esialgu saatis putsiste edu: hõivati riigivanema residents, Tallinna raudteejaamad, peapostkontor ja mõned väeosad. Valitsuse jõud suutsid end peagi organiseerida, Tondi sõjakooli, sõjaministeeriumi jm. vallutamine ebaõnnestus. Loodetud tööliskonna toetust ei saavutatud putsis osalesid vähesed vabaduses viibivad põrandaalused kommunistid ja Tallinnas asuvate NSV Liidu ettevõtete töölised
Siis õhutada mässule töölisklass, moodustada uus valitsus, kes palub abi ja siis okupeerimine. 1924. a 1. detsembri varahommikul tegid NSV Liidust saadetud löögirühmlased koos põrandaaluste eesti kommunistidega katse kukutada Eesti valitsus, haarata võim ja kutsuda seejärel appi Punaarmee regulaarväed. Putši organiseerimisel osalesid Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei juhid (Grigori Zinovjev jt), eesti kommunistid Venemaal (Jaan Anvelt), Komintern ning Punaarmee luure- ja varustusasutused. Eesmärk oli kehtestada Eestis kommunistide võim ja liita Eesti NSV Liiduga. Esialgu saatis putšiste edu: hõivati riigivanema residents, Tallinna raudteejaamad, peapostkontor ja mõned väeosad. Valitsuse jõud suutsid end peagi organiseerida, Tondi sõjakooli, sõjaministeeriumi jm. vallutamine ebaõnnestus. Loodetud tööliskonna toetust ei saavutatud – putšis osalesid vähesed vabaduses viibivad põrandaalused kommunistid ja Tallinnas asuvate NSV Liidu ettevõtete töölised
õhutada mässule töölisklass, moodustada uus valitsus, kes palub abi ja siis okupatsioon. 1. detsembri varahommikul tegid NSV Liidust saadetud löögirühmas koos põrandaaluste eesti kommunistidega katse kukutada Eesti valitsus, haarata võim ja kutsuda seejärel appi Punaarmee regulaarväed. Putsi organiseerimisel osalesid Vene Kommunistliku (bolsevike) partei juhid: Grigori Zinovjev, Jaan Anvelt, Komintern ning Punaarmee luure- ja varustusasutused. Esialgu saatis putsiste edu: hõivati riigivanema residents, Tallinna raudteejaamad, peapostkontor ja mõned väeosad. Valitsuse jõud suutsid end peagi organiseerida, Tondi sõjakooli, sõjaministeerium. Vallutamine ebaõnnestus, loodetud tööliskonna toetust ei saavutatud. Valitsus kehtestas sõjaseisukorra, nimetas kindralleitnant Johan Laidoneri ülemjuhatajaks. Mäss suruti maha 1. detsembril. OHVRID JA TULEMUS:
annaabi.ee 
